Kodanike vabaduste ja õiguste kaitseks kutsutud prokuratuur ei täida mitte ainult kontrolli- ja järelevalveülesandeid. Põhiseaduse sätete täielik rakendamine eeldab prokuratuuri poolt seaduses esinevate lünkade ja vastuolude tuvastamist. Prokuratuuri järelevalveasutustel on ka võimalus tulla algatustega välja erinevates esindusorganites.
Prokuratuuri õigused õigusloome valdkonnas
Õigusteaduses on üks vaieldavamaid küsimusi prokuratuuri osalemise meetodite ja vormide kohta seadusandlikus ja seadusandlikus protsessis. Seadus "Vene Föderatsiooni prokuratuuri kohta" annab peaprokurörile ja tema asetäitjatele õiguse osaleda föderaalse assamblee mõlema koja, nende loodud komiteede ja komisjonide, Venemaa kõigi koosseisu kuuluvate üksuste seadusandlike ja täitevorganite koosolekutel. Föderatsioon, kohalikud omavalitsusorganid.
Kuid seadus ei ütle, et prokuröridel on õigus osaleda asetäitjate töös. Teoreetilises mõttes saab prokuratuuri osalemise õigusloome protsessis läbi viia seadusandlike projektide eelkontrollis osalemise vormis nende parlamendis arutamise etappides. Prokuratuur saab vastata ka seadustele, mis on muutunud õiguslikult siduvaks.
Prokuratuur ja seadusandlik algatus
Seadusandliku protsessi üks põhilisi etappe riigis on seadusandlik algatus. Sellise õiguse kasutamise oskus määrab õigussubjekti mõju astme seadusandliku poliitika üldisele kulgemisele.
Venemaal on seadusandliku algatuse õigus riigipeale, föderatsiooninõukogu liikmetele, riigiduuma asetäitjatele, valitsusele ja Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluvate üksuste esindusorganitele. Vene Föderatsiooni kohtutel on sama õigus, kuid ainult nende jurisdiktsiooniga seotud küsimustes.
Prokuratuur on oma pädevuse piires teadlik õigusliku reguleerimise olukorrast ja seaduste rakendamisest. Prokuratuur osaleb õigusloomes seadusega ettenähtud vormides. Kuid prokuröri järelevalve organid ei saa neist piiridest välja minna.
Vajaduse ilmnemisel on prokuröril õigus esitada esindusorganile ja seadusandliku algatuse õigusega organile ettepanekud seaduste vastuvõtmiseks, nende muutmiseks, tühistamiseks, täiendamiseks. Mis vahe on sellisel õigusel ja õigusel seadusandlikule algatusele? Esiteks, millised on prokuröri pöördumise esinduskogusse tagajärjed.
Kui peaprokurör esitab oma ettepanekud õigusaktide kohta, ei too see mingil viisil kaasa tagajärgi, mis on ette nähtud nende isikute ja asutuste taotlustele, kellele on antud õigus seadusandlikule algatusele. Neid käsitletakse kõigi teiste taotlustega samas järjekorras, võttes arvesse ettepanekute olulisust ja nende kehtivust. Õigusakti algatamise õigusega subjekt esitab prokuratuuri kaebuse esindusorganile omal nimel.
