Tihti juhtub, et kriminaaluurimise või tsiviilvaidluse arutamise käigus ilmnevad uued tõendid, mis võivad uurimise käiku muuta ja mõjutada kohtuprotsessi tulemusi. Sellistel juhtudel tekib küsimus nende materjalide juhtumile kinnitamise kohta.
Juhised
Samm 1
Kriminaalasja uurimise käigus hangib uurija perioodiliselt asitõendeid ja muid materjale, mis tuleb juhtumile lisada. Ta saab seda teha iseseisvalt, kõigepealt neid uurides, koostades samal ajal asitõendite uurimiseks sobiva protokolli. Juba selle protokolli alusel teeb ta otsuse materjalid juhtumile lisada. Kohtunik tegutseb sarnaselt - kõigepealt uurib ta kohtuistungil tõendeid, seejärel teeb otsuse nende vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta. Kohtuniku otsuse saab vormistada eraldi määruse vormis (kui otsus tehakse aruteluruumis koos vaheajaga kohtuistungil) või lihtsalt tehes kanne kohtuistungi protokolli (kui arestimise otsus tõendid tehakse kohapeal).
2. samm
Üks võimalus kaitsta osapooli nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses on nende poolt kasuks tunnistavate materjalide esitamine. Nende lisamiseks on vaja deklareerida kirjalik (eraldi dokumendina) või suuline (näiteks ülekuulamise või kohtuistungi käigus) avaldus, milles on vaja näidata, milliseid materjale pakutakse ja põhjused, miks need tuleb kinnitada.
3. samm
Saadud avalduse peale annab uurija määruse ja kohtunik määruse selle rahuldamise (täielikult või osaliselt) või rahuldamata jätmise kohta. Isegi kui uurija ei lisa poolte esitatud tõendeid, jääb asja juurde juba sellise taotluse esitamise fakt, on kohtuasja muude materjalide hulgas olemas ka kirjalik taotlus. Materjalide arestimise taotluse rahuldamata jätmine eeluurimise etapis ei takista sama taotluse esitamist kohtuprotsessi käigus.
