Kui vahekohus on kokkuleppelepingu heaks kiitnud, tasub hageja riigilõivu üldises korras, kuid pool selle summast kuulub hagejale tagasi. Kui kokkuleppeleping kiidetakse heaks üldjurisdiktsioonikohtus, siis hageja tasutud riigilõivu ei tagastata.
Kohtuvaidluse poolte saavutatud sõbralik kokkulepe on üks põhjustest juhtumi läbivaatamine lõpule viia vahekohtutes, üldkohtu kohtutes (kohtunikud, ringkonnakohtud). Hageja jaoks on sellises olukorras üks aktuaalne teema riigilõivu jaotamine, kuna esialgse nõude esitamise ajal maksti see üldises korras. Sõltumata kohtuorgani tüübist annavad menetlusõigusaktid osapooltele õiguse leppida kokku riigilõivukulude jaotuses kokkuleppemenetluses endas. Näiteks on nimetatud dokumendis võimalik tagada kostja kohustus maksta hagejale pool tasule kulutatud summast, töötada välja muud reeglid. Kui õigusasutus on selle heaks kiitnud, muutub selline leping pooltele siduvaks. Kui kokkulepet ei ole saavutatud, kehtivad riigilõivukulude jaotamise üldreeglid.
Riigikohustus kokkuleppemenetluse kinnitamisel vahekohtus
Kui asi arutati vahekohtus ja pooled leppisid kokku selle lõpetamises, sõlmides sõbraliku kokkuleppe, siis saab hageja loota poole makstud tasu tagastamisele. Ainus tingimus on nimetatud kokkuleppe kinnitamine enne juhtumi kohta otsuse tegemist, kuna poole makstud summast tagastamise reeglit ei kohaldata juhtudel, kui pooled jõuavad kokkuleppele juba täitemenetluse etapis. Rahaliste vahendite saamiseks tuleb hagejal pöörduda vastava avaldusega kohtu asukohajärgsesse maksuametisse, millele on lisatud kohtutoimik ja dokument, mis kinnitab teatud summa tasumisena maksmist.
Riigikohustus kokkuleppemenetluse kinnitamisel üldise kohtualluvuse kohtus
Kui tavakodanike vahelise kohtuasja arutamisel magistraadis või ringkonnakohtus saavutatakse rahumeelne kokkulepe, siis seadusandlus kohustab pooli käesoleva lepingu tekstis kulude jaotamise küsimuse iseseisvalt lahendama. Sellisel juhul ei kehti tasude osa eelarvest tagastamise kohta erireeglid, seetõttu ei saa hageja vastava nõudega taotleda.
Teisisõnu, kui lepingu tekstis puuduvad tingimused tasu jaotamiseks, kannavad hagejad selle üldises korras maksmise kulud lihtsalt. Pooled lepituslepingu tekstis näevad antud juhul sageli ette kostja kohustuse maksta hageja kasuks pool tasu suurusest.