Haldustrahv on kodanikule või organisatsioonile määratud rahaline karistus kergema õiguserikkumise toimepanemise eest, millega ei kaasne kriminaalvastutust. Haldustrahvi määrab kas magistraat või mis tahes riigiasutuse volitatud ametnik: sanitaar- ja epidemioloogiajaam, tuletõrje järelevalve, maksuinspektsioon. Mõnikord juhtub see nii: trahvi määramise otsus on jõustunud ja füüsiline või juriidiline isik keeldub seda maksmast.
Juhised
Samm 1
Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 32 kohaselt tuleb trahv tasuda õigeaegselt, hiljemalt 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevast. Kui kohtunikule või mõnele teisele trahvi määramise otsuse teinud ametnikule ei maksta, tuleb selle täitmise otsus saata kohtutäiturite osakonnale.
2. samm
Kohtutäitur on kohustatud algatama täitemenetluse otsuse alusel. Esiteks teatab ta seaduse kohaselt võlgnikule, et trahv täidetakse. Reeglina tehakse seda pärast võlgniku kohtutäituri poole kutsumist (kohtukutse, telegrammide, e-kirjade jne abil). Seadus näeb ette, et selline kõneteade tuleb saata täitedokumendis märgitud aadressile. Juhul kui võlgnik väldib välimust, võib ta arestida.
3. samm
Pärast võla sundtäitmise väljakuulutamist on kohtutäitur kohustatud määrama võlgniku vabatahtliku tasumise aja. Seaduse järgi jääb see vahemikku 1 kuni 5 päeva. Makse fakti kinnitamine on pangakviitung märkusega määratud summa laekumise kohta.
4. samm
Kui võlgnik maksmisest kõrvalehoidumist jätkab, on kohtutäitur-testamenditäitja seaduse kohaselt kohustatud tegutsema järgmiselt: tegema korralduse täitmistasu sissenõudmiseks, mis on 7% haldustrahvi summast. Seejärel määrake kohustusliku meetmena karistus võlgniku varale või tema töötasule, pangakontol olevatele vahenditele, aktsiatele ja muudele väärtpaberitele.
5. samm
Tuleb meeles pidada, et haldustrahvi maksmata jätmine on ka haldusõiguserikkumine, mis tähendab kas topeltrahvi määramist või kuni 15-päevast aresti. Seetõttu on parem saatust mitte ahvatleda ja kui trahvi määramise otsus on jõustunud - maksma.
