Kohtusse pöördudes nõuetega teise poole vastu saab inimene hageja staatuse. Kehtivad õigusaktid annavad talle hulga õigusi, millest on oluline kohtuprotsessi ajal korralikult loobuda.
Mis on kohtuvaidluse poolte nimed
Enamikus tsiviil- ja kaubandusasjades on vaidluses pooled hageja ja kostja. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete raames võivad kriminaalmenetluses osaleda ka tsiviilhagejad ja kohtualused. Hagejat ja kostjat nimetatakse hagi raames pooleks, see tähendab siis, kui on tekkinud vaidlus õiguse üle. Teistes kategooriates võib pooli nimetada erinevalt. Niisiis, sissenõudja ja võlgnik osalevad tellimuste koostamises. Avalikest õigussuhetest ja erimenetlustest tulenevate juhtumite korral on kaebuse kohtusse pöördumise algataja.
Hageja on isik (juriidiline või füüsiline), kes pöördub kohtusse oma rikutud, vaidlustatud või tunnustamata õiguste või huvide kaitseks. Samuti hõlmavad hagejad neid, kelle huvides on nõude esitanud kolmandad isikud. Omakorda on kohtualused need, kellele nõuded on suunatud.
Ühe vaidluse raames võib olla nii mitu hagejat kui ka 2 või enam kostjat. Seda nimetatakse menetlusosaluseks. Näiteks saab üks hageja korraga mitu kostjat kohtusse kaevata. Samamoodi saavad mitu hagejat esitada kaebuse ühele kostjale.
Millised õigused on hagejal
Enne kohtuprotsessi algust selgitab kohus pooltele õigusi ja kohustusi. Pärast seda peab kohus veenduma, et nende sisu on pooltele selge ja ei vaja täiendavat selgitust.
Hagejal kui kohtuasja poolel on mitmeid menetlusõigusi. Nii saab ta nõude eset ja alust muuta, sellest keelduda või nõuet suurendada või vähendada. Nõude eseme muutus toimub siis, kui nõude olemus oluliselt muutub. Näiteks asendatakse algsed võlgade sissenõudmise nõuded vara võõrandamisega. Nõude alused muutuvad seoses argumentide läbivaatamisega, millele väiteid algselt põhjendati. Samal ajal jäävad nõuded ise muutumatuks.
Hageja saab algatada poolte vahel sõbraliku kokkuleppe sõlmimise. Seda mõistetakse dokumendina, milles pooled näevad ette vastastikuste nõuete lahendamise korra. Sellest hetkest, kui kohus on rahulepingu kinnitanud, lõpetatakse juhtumi menetlus.
Hagejal on ka palju muid õigusi. Ta võib ilmuda kohtusse isiklikult või esindaja kaudu, anda suulisi või kirjalikke selgitusi vaidluse olemuse kohta, esitada ettepanekuid ja väljakutseid, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimises. Uute tõendite saamiseks võib hageja tõstatada kohtus nende nõudmise küsimuse. Lisaks on hagejal õigus tutvuda kohtuasja kõigi materjalidega ning teha neist väljavõtteid ja koopiaid, sealhulgas ka tehniliste vahendite abil.
Kui hageja ei nõustu otsusega, on tal lisaks õigus seda edasi kaevata apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses, samuti taotleda selle muutmist muul seaduses kehtestatud viisil.
