Isaduse kindlakstegemine toob kaasa vastutuse tekkimise, eriti lapse ülalpidamise eest. Seetõttu ei nõustu isad mõnel juhul isadust tunnustama, keelduvad registriasutustele ühise avalduse esitamisest. Isaduse saab kindlaks määrata järgmiselt:
Juhised
Samm 1
Kui laps sündis vanematel, kes on omavahel seaduslikult abielus, või 300 päeva jooksul pärast abielu lõpetamist, tunnistatakse abikaasa (ka esimene) isaks. Isaduse tuvastamiseks pole eraldi taotlust vaja.
2. samm
Vallaliste vanemate ühise avalduse alusel. Selline avaldus tunnistab isaduse fakti ja väljendab ema nõusolekut konkreetse isiku isaduse tuvastamiseks. Mõnes olukorras, kus pärast lapse sündi ei ole võimalik ühist avaldust esitada (näiteks isa viibib pikal ärireisil, kutsutakse ajateenistusse), esitatakse selline avaldus registrile ema raseduse ajal. Vanemate arvestus tehakse aga pärast lapse sündi.
3. samm
Isa avalduse põhjal juhul, kui ema tunnistatakse teovõimetuks, kadunuks või surnuks.
4. samm
Isaduse tuvastamise kohtuotsuse või isaduse tunnustamise fakti alusel. Üks vanematest (ka lapsendajatest), hooldaja või laps ise saab täisealiseks saades kohtusse pöörduda. Isaduse fakti tuvastamiseks võib kohus kutsuda pooli lapse päritolu uurima. Kui üks pooltest keeldub ekspertidele uurimistööks vajalike materjalide edastamisest, võib kohus tunnistada fakti, mille jaoks ekspertiis on määratud, tõendatud või ümber lükatud.
