Ajutine eestkoste vormistatakse eestkosteasutustes lihtsustatud korras, kui on vaja lapsele kiiresti eestkostja määrata. Tavaliselt juhtub sarnane olukord siis, kui laps võetakse vanematelt erinevatel põhjustel ära.
Praegu kehtivad Vene Föderatsiooni perekonnaõigusaktid näevad ette mitmesuguseid elusituatsioone, mis võivad tekkida vanemate ja laste suhetes. Nii tuleb mõnel juhul laps vanematelt hädaolukorras ära võtta, kuna edasine peres viibimine kujutab tõsist ohtu tema elule ja tervisele. Sarnane olukord võib tekkida ka vanemate asotsiaalse eluviisi, alkoholismi krooniliste haiguste, narkomaania, psüühikahäirete korral. Reeglina võivad sellist last võtta teised sugulased ja tema paigutamine lastekodusse on ebapraktiline. Selleks pakutakse ajutist või esialgset eestkoste, mis koostatakse lihtsustatult.
Mida peaks tegema ajutise eestkostja rolli taotleja?
Iga täisealine võimekas kodanik (reeglina on ta lapse sugulane) võib korraldada lapse ajutise hooldusõiguse, mille saamiseks tuleks pöörduda eestkosteasutuse poole passiga. Kui lapse sugulased puuduvad või nad ei väljenda soovi saada eestkostjaks, teevad volitatud asutused ettepaneku anda esialgne eestkoste teistele kodanikele, kes on varem avaldanud kavatsust eestkostjaks saada. Ajutise hooldaja määramise otsus tehakse pärast sellise taotleja elutingimuste uurimist. Eestkoste registreerimise üldist protseduuri, mis on seotud vajadusega esitada muljetavaldav dokumentide pakett ja kaaluda selle olemasolu, kontrollida teavet väidetava eestkostja isiku kohta, ei kohaldata sel juhul lapse huvides, kes peab olema võimalikult kiiresti. Tulevikus koostab ajutine eestkostja reeglina alalise hooldusõiguse üldises korras, kuid laps on selleks ajaks juba uute tingimustega kohanemas.
Mida teha pärast ajutise eestkoste taotlemist?
Ajutisel hooldajal on kõik õigused, mis antakse alalise eestkoste korras, ainsaks piiranguks on lapse vara käsutamise õiguse puudumine. Eeluurimise maksimaalne kestus ei ületa kuut kuud, seetõttu ei tohiks seda püsiva eestkoste registreerimisega viivitada. Seadus lubab nimetatud tähtaega pikendada kuni kaheksa kuuni, kuid eestkosteasutused teevad selliseid otsuseid ainult erandjuhtudel. Kui ajutine eestkostja kinnitatakse uuesti alaliseks hooldusõiguseks, loetakse teda lapse tavaliseks hooldajaks alates esmase avalduse esitamisest volitatud asutusele.
