Kui mõni eakatest sugulastest või soovite ise pärandi jätta oma lastele või sugulastele, tekib küsimus, kuidas on kõige parem edasi minna - anda välja kingitus või testament? Igal neist võimalustest on omad puudused ja eelised.
Juhised
Samm 1
Pöörake tähelepanu päritud vara registreerimise iga variandi tingimustele ja peensustele. Näiteks testamendi kohaselt saab see pärija omandiks alles pärast seda, kui surmaga pärandaja suri, kellel on õigus oma otsus igal ajal ümber kirjutada või tühistada. Tõepoolest, seaduse järgi ei kaota ta pärandatava korteri, maja ega muu vara omandiõigust. Erinevalt testamendist koostatakse kinkeleping ainult üks kord ja sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Annetuslepingu kohaselt toimub vara omandiõiguse üleminek kohe pärast selle tehingu registreerimist.
2. samm
Mõelgem tõsiasjale, et annetuslepingut on piisavalt raske ilma piisava mõjuva põhjuseta üles öelda. Seda saab teha ainult siis, kui doonori puudulikkus või teovõime on kohtus tõendatud. Pärandi testamenti registreerimisel võivad mõned pärijad, kes on selles dokumendis mainimise unustanud, kuid kellel on õigus oma osale, selle vaidlustada. Sellesse pärijate kategooriasse kuuluvad puudega ülalpeetavad.
3. samm
Pidage meeles, et testamendiga pärimise õiguse tunnistuse väljaandmise eest võetakse tasu, mille suurus sõltub suhte määrast. Nimelt: testaatori abikaasa, lapsed, lapselapsed, vennad ja õed peavad maksma 0,3% päritud vara väärtusest, kuid see summa ei tohiks ületada 100 tuhat rubla; teised pärijad peavad maksma 0,6%, kuid see summa ei tohiks ületada 1 miljonit rubla. Pärandimaks on Venemaal kaotatud alates 2006. aastast. Kinkemaks sõltub ka suhte määrast. Lähisugulased (abikaasad, lapsed, vanemad, vanaisad, vanaemad, lapselapsed, õed-vennad) on sellest täielikult vabastatud. Kauged sugulased või sõbrad on kohustatud tasuma 13% annetatud vara väärtusest - tulumaks.
4. samm
Pange tähele, et testaator määrab pärijate ringi ja igaühe osa iseseisvalt, nende hulka võivad kuuluda ka täiesti võõrad inimesed. Kui testaatori eluajal mingil põhjusel testamenti ega annetuslepingut ei koostatud, siis pärimine kehtib seaduse järgi. Reeglina tähendab see seda, et vara läheb üle esimese kolme etapi pärijatele. Igaüks neist asub pärima juhul, kui eelmise järjekorra pärijaid pole või nad loobuvad oma osast surnud sugulase varast. Arvestatakse esimese etapi pärijatega: pärandaja abikaasa, tema vanemad, lapsed, lapselapsed ja nende järeltulijad esindusõiguse alusel. Teine etapp - vanaemad ja vanaisad (esindusõigusega pärivad vennapojad ja -õed), täis- ja poolõed ning -vennad. Kui kahe esimese etapi pärijaid pole, jagatakse surnud sugulase vara kolmanda etapi pärijate vahel. Nende hulka kuuluvad testaatori tädid ja onud ning esindusõiguse järgi nõod ja vennad.
