Igat laenusuhet reguleerib Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik. Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 42. peatükile on ettevõttel õigus väljastada töötajatele laenatud vahendeid. Rahaliste vahendite väljaandmisel on vaja kõik korraldada vastavalt seaduse nõuetele.
Vajalik
- - avaldus;
- - leping;
- - tellimus;
- - teatamine.
Juhised
Samm 1
Kui töötaja on esitanud avalduse koos taotlusega laenatud vahendite saamiseks, siis peab ta selles märkima laenu saamise eesmärgi, summa ja tingimused, mille eest töötaja eeldab laenatud vahendite võtmist.
2. samm
Ettevõtte juht peab esitama oma resolutsiooni avalduse kujul "Kinnita" või "Keeldunud". See sõltub ettevõtte materiaalsetest võimalustest taotluse esitamise ajal.
3. samm
Nagu iga laen, vormistatakse juhtkonna positiivse otsusega töötajale rahaliste vahendite väljaandmine lepinguga, mille saab sõlmida lihtsas kirjalikus vormis (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 808). Lepingu koostamisel peavad organisatsioonis töötavate isikute hulgast olema kohal kaks tunnistajat. Tunnistajatel peab olema Vene Föderatsiooni üldine kodanikupass, et näidata oma andmeid laenulepingu alusel ja panna oma allkirjad.
4. samm
Märkige lepingus kõik tingimused, mille alusel laen väljastati, samuti intressid, mis võivad sisalduda töötajale antavas kogusummas, kirjutage eraldi rida või jätke üldse märkimata. Väljaantud rahaliste vahendite tagastamise osas vaieldavate küsimuste korral lähtub kohus asja arutamise ajal Vene Föderatsiooni keskpanga refinantseerimise intressimäärast.
5. samm
Lepingule peavad alla kirjutama kohalolevad tunnistajad, laenuvõtja ja laenuandja, keda esindavad ettevõtte juht või volitatud isik.
6. samm
Pärast lepingu vormistamist on tööandja kohustatud väljastama laenukorralduse. Selle dokumendi jaoks pole ühtset vormi, seega koostage vabas vormis tellimus, märkides selles laenu väljastamise, aja ja summa.
7. samm
Esitage raamatupidamisele teade laenatud vahendite väljaandmise ja nende töötaja palgast mahaarvamise korra kohta. Kinnipidamine võib toimuda protsendina töötasu summast, kuid mitte rohkem kui 50% sissetulekust, kui töötajal ei ole muid võlakohustusi kolmandate isikute ees või kindlasummalises summas, mille arvestate igakuiselt laenusaaja sissetulekust kuni võlg makstakse täielikult tagasi.