Töösuhte olemasolu kinnitab reeglina vormistatud tööleping ja vastav kanne tööraamatusse ning töö alustamise kuupäev langeb kokku töölepingu allkirjastamise kuupäevaga. Kuid võib tekkida olukordi, kui töötajal on vaja alustada tööd ettevõtte juhtimis- ja personaliosakonnast kaugemal ning töölevõtmise registreerimine lükatakse mõnda aega edasi.
Vene Föderatsiooni töökoodeks kinnitab mõiste "tegelik tööle lubamine". See tähendab, et isegi kui kirjalikku töölepingut ei ole, kuid töötaja asus sellest hoolimata tööandja nimel tööle, loetakse, et töösuhe on tekkinud.
Samas ei määra seadus töötaja tegeliku töölevõtmise vormistamise korda. Tegelikult saab tegelikku sisseastumist kinnitada ettevõtte direktori nimele koostatud märgukiri või töötaja vahetu juhi (näiteks töödejuhataja) või personaliosakonna juhataja aruanne.
Lisaks saab tegeliku sisseastumise kohta anda mis tahes vormis korralduse. Selles korralduses tuleb märkida: kuupäev, millest alates töötajal on lubatud töötada, põhjus, miks on vaja tööle minna. Töötajat tuleks sellise korraldusega allkirja vastu tutvuda.
Pärast töötaja tegeliku töölevõtmise otsuse langetamist ilma kirjaliku töölepingu vormistamiseta peab tööandja veenduma, et töötaja on seaduses ettenähtud juhtudel läbinud tervisekontrolli, esitanud kõik vajalikud dokumendid ja läbinud töökaitse tutvustava ülevaate.
Töötaja võib kirjaliku töölepingu allkirjastamiseta töötada vaid kolm päeva alates tegeliku tööle lubamise hetkest, pärast mida tuleb sõlmida kokkulepe. Samal ajal pärineb leping ise selle allkirjastamise päevast, siin märgitakse selles tööde alguse kuupäev vastavalt tegeliku töölt lahkumise kuupäevale.
Kirjaliku töölepingu kolme päeva möödumisel täitmata jätmine on tööõigusaktide rikkumine, mille eest vastutus on sätestatud Art. Vene Föderatsiooni halduskoodeksi 5.27.