Ainus asutaja võib organisatsiooni vara oma otsusega üle anda, kui hartas on võimalus täiendavaid sissemakseid teha. Lisaks saab asutaja kasutada tsiviillaenulepingut, andes vara ettevõttele tasuta kasutamiseks üle.
Tsiviilõigus näeb ette mitu võimalust, mis võimaldavad asutajal oma vara organisatsioonile üle anda. Nii saab ettevõtte ainus asutaja teha otsuse organisatsiooni varasse täiendava sissemakse tegemise kohta, mille alusel vormistatakse üleandmisakt. Kui ettevõttel on mitu liiget või asutajat, panustavad nad kinnisvara proportsionaalselt aktsiakapitali osadega, mis neil kõigil on. Pealegi saab neid sissemakseid teha mitte ainult sularahas, vaid ka vara võõrandamise vormis. Sõltumata asutajate arvust peaks ettevõtte põhikiri ette nägema võimaluse teha osalejatele vara täiendavaid sissemakseid (sellise sätte puudumisel tuleks hartat eelnevalt muuta).
Vara võõrandamine laenulepingu sõlmimisega
Täiendav seaduslik võimalus asutajalt ettevõtte vara võõrandamiseks on laenulepingu sõlmimine. See leping hõlmab vara tasuta kasutamist teatud aja jooksul, säilitades samas asutaja omandiõiguse. Sellisel juhul peab asutajana tegutsema tavakodanik, kes on selle lepingu alusel laenuandja. Leping ise peaks ette nägema ettevõtte kasutusse antud vara eripära, selle ajutise kasutamise perioodi ja muud tingimused poolte äranägemisel. Näiteks kinnisvara kasutamiseks ettevõttele üleandmisel tuleks lepingule lisada selle plaan, omamistunnistuse koopia ning lepingu tekstis märkida vastava objekti aadress ja pindala.
Milliseid dokumente on vaja vara kasutamiseks üle anda?
Kui asutaja võõrandab oma organisatsiooni vara tasuta kasutamiseks, ei pea osaleja ega ettevõtte juhtorganid eraldi otsuseid tegema, kuna see on tavaline tsiviilõiguslik tehing. Piisab sellest, kui sõlmida laenuleping, milles märgitakse kõik ülalkirjeldatud üleandmise tingimused, samuti spetsiaalse üleandmisakti koostamine, kus fikseeritakse vara üleandmise fakt laenuandjalt laenusaajale, näidatakse üleantud vara koosseis, seisukord ja võimalikud puudused.
