Juriidilise isikuga tuleb laenuleping sõlmida kirjalikult. Sellisel juhul on hädavajalik näidata, kas käesoleva lepingu alusel on huvi olemas või puudub, kuna vastasel juhul loetakse summa intressiga ülekantuks.
Laenusuhted on tsiviilkäibes laialt levinud ning sageli on vaja koostada laenuleping, mille alusel laenuandja või laenuvõtja on juriidiline isik. Sellisel lepingul on teatud eripära, mida tuleb selle sõlmimise etapis arvesse võtta. Kõige sagedamini on selliste suhete teema raha, kuigi tsiviilõigus lubab kasutada mis tahes asju, millel on teatud üldised omadused.
Juriidilise isikuga laenulepingu vorm
Juriidilise isiku laenuleping tuleb sõlmida lihtsas kirjalikus vormis, sellise lepingu suuline sõlmimine ei ole lubatud. See reegel tuleneb Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 808 sätetest. Samal ajal näeb see reegel konkreetselt ette, et tavalist kviitungit, mis peab sisaldama kõiki vajalikke tingimusi, käsitatakse ka nende suhete kirjaliku registreerimisena. Samas ei peeta laenulepingu allkirjastamist selle sõlmimiseks, kuna see leping loetakse sõlmituks alles hetkest, mil ese laenuandjalt laenusaajale üle antakse.
Millised tingimused tuleks lepingus sätestada?
Juriidilise isiku laenuleping tuleks koostada, võttes arvesse mitmeid tingimusi, mis hõlmavad rahaliste vahendite, muu vara tagastamise perioodi, intressi olemasolu ja suurust lepingu eseme kasutamise eest, kasutamise eesmärki laenusumma (kui see on olemas).
Kui laenulepinguga ei kaasne rahaliste vahendite kogunemist ja intressi maksmist, tuleks see tingimus lisada ka lepingu sisusse, sest vastasel juhul arvutatakse intress automaatselt refinantseerimismäära rakendades. See järeldus tuleneb Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 809 sisust.
Kui laenuvõtja on võtnud kohustuse kasutada ülekantud raha, asju kindlal eesmärgil, siis tuleks see lepingusse lisada, kuna selle rikkumise korral ilmneb õigus laenusumma ja kogunenud intressi ennetähtaegseks tagasinõudmiseks. Lisaks on intressimääraga laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel seadusandlik piirang (seda rakendatakse ainult laenuandja loal), nii et pooled saavad otseselt lepingus kehtestada muud reeglid.
