Ajakirjanik on inimene, kelle ülesanne on teavet koguda, seda töödelda ja õigesti esitada. Ajakirjaniku töö lõpptulemus - artikkel, telelugu või raadioreportaaž edastatakse publikule erinevate meediakanalite kaudu. Kaasaegses maailmas on ajakirjaniku töö väga oluline, see aitab teada saada uudiseid, mõista olukorda ja olla kursis ümbritsevate sündmustega.
Juhised
Samm 1
Ajakirjanik on teadmistöötaja. Ametialase edu saavutamiseks on tal vaja teadmisi, leidlikkust, võimet mõelda raamidest välja, seltskondlikkust, leidlikkust, tähelepanelikkust, analüüsi- ja tõestamisvõimet. Nii erialal töötavad edukalt nii mehed kui ka naised. Ajakirjanikke liigitatakse valdkondade järgi - spordivaatlejad, rahvusvahelised suhted, valdkondlikud poliitilised või majanduslikud, aga ka žanrite järgi - publitsist, reporter, esseist, kolumnist. Ajakirjanik ei ole siiski kitsas spetsialist ja võib oma spetsialiseerumist muuta. Näiteks minge tööle ajalehest telerisse või õppige ümber majandusvaatleja spordialaks.
2. samm
Artikli või aruande kirjutamiseks peab ajakirjanik koguma teavet. Teabe kogumiseks kasutatakse selliseid meetodeid nagu vaatlused, intervjuud või dokumentide analüüs. Esimesel juhul saab ajakirjanik isiklikult selle või teise sündmuse tunnistajaks, mäletab, salvestab ja selgitab. Selle eriala spetsialistidel on eriline õhkkond, nad teavad, mis publikule täpselt huvipakkuv võib olla, ja valivad kõige asjakohasemad sündmused. Intervjuu puhul kogutakse teavet vestlusest osaleja või toimuva tunnistajaga. Kui mis tahes dokumendist eraldatakse teave, siis on kaasas ka ajakirjaniku analüüsioskus. Dokumendid (paber, audio ja video), millest spetsialistid teavet saavad, peavad olema autentsed ja ametniku kinnitatud. Muidu pole nad midagi. Igal tööetapil peab ajakirjanik olema objektiivne. Tema arvamus ei tohiks kõlada ilmselgelt ja seda tuleks ühiskonnale peale suruda. Sellised kutseoskused on vajalikud igale inimesele, kes selle eriala on valinud.
3. samm
Töö teine etapp on infotöötlus. See on statsionaarne protsess, mille käigus kontrollitakse kogutud fakte, selgitatakse töö käigus tekkinud küsimusi, analüüsitakse materjali. Seejärel töötab ajakirjanik artikli või reportaaži järgi vastavalt teema žanrile ja suunale. Valmis materjali redigeeritakse, vajadusel viimistletakse ja avaldatakse.
4. samm
Kui valmis materjal on asjakohane ja huvitav, siis suure tõenäosusega tuleb publiku vastuseid. Avalikkuse tagasiside kinnitab taas, et teavet edastas professionaalne ajakirjanik, kes teab, kuidas tema publik elab, mis on selle jaoks oluline.
