Ajakirjaniku amet on väga oluline ja vastutustundlik, sest just tema kajastab sündmusi ühiskonnaelus. On väga oluline, et ajakirjanik jääks alati erapooletuks ja objektiivseks ning tema lood on tavalistele inimestele huvitavad.
Juhised
Samm 1
Hoolimata asjaolust, et meedia ülemaailmne laienemine algas suhteliselt hiljuti, oli keskajal mingisuguseid ajakirjanikke. Nad kutsusid neid ainult veidi teisiti: kuulutajad, kullerid, käskjalad. Nende ülesanne oli edastada või sõna otseses mõttes tuua oluline teave võimalikult kiiresti, mõnikord täiendades seda oma kommentaaridega. Põhimõtteliselt töötasid nad kuningate või suurte feodaalide kohtutes ja edastasid poliitilist laadi teavet. Kuulutajad ehk kuulutajad loevad dekreete, aruandeid ja muid olulisi dokumente avalikult ette.
2. samm
Ajakirjanduse, televisiooni, raadio arenguga on meedia kindlustanud avalike suhete ja avaliku arvamuse regulaatori erifunktsiooni ning ka "neljanda pärandvara" tiitli. Moodsas ajakirjanduses on palju spetsialiseerumisalasid: trüki- või ajaleheajakirjandus, teleajakirjandus, Interneti-ajakirjandus, raadioajakirjandus, fotoajakirjandus. Sageli kattuvad need sordid.
3. samm
Ajakirjanikele võib omistada ka erinevate erialade esindajaid: korrespondent, saatejuht, kommentaator, moderaator, kolumnist, fotograaf, intervjueerija jt. Mõned ajakirjanikud töötavad oma organisatsiooni eranditult teatud valdkonnas, olgu see siis poliitiline, majanduslik, spordi- või mõni muu. Mõned esindatud ametid on isegi spetsialiseerunud kõigele, mis on seotud presidendi ja tema tegevusega. Selliste ajakirjanike ühingut nimetatakse "Kremli või presidendi kogumiks".
4. samm
Kõik sõltub ainult piirkonnast, spetsialiseerumisest ja ajakirjanduse tüübist, milles ajakirjanik tegutseb. Vaatamata sellele ühendab kõiki ajakirjanikke üks peamine vastutus: teabe otsimine. See moodustab 90% tööst. Teabe saamiseks on mitu võimalust, millest üks on vaatlus. Siin erineb ajakirjaniku elukutse põhimõtteliselt kõigist teistest, kuna ta peab jälgima pidevalt, ilma pauside ja puhkepäevadeta. Mõnikord sulandub ajakirjanik isegi ajutiselt kultuuri või rühma, millest ta kirjutab või räägib, saades selle osaks. Esmase allika kohta saate teavet ka intervjuude või uurimisdokumentide kaudu.
5. samm
Niipea kui ajakirjanik on kätte saanud kogu vajaliku teabe, algab sama oluline etapp - selle töötlemine. Teavet publikule tuleb edastada võimalikult huvitavalt, mitte ainult kuivade faktidega apelleerida. Pärast artikli või video avaldamist algab kolmas etapp: tagasiside. Ajakirjanik töötab rahva heaks ja koos inimestega, seega peaks tema jaoks olema oluline, mida inimesed sellest probleemist või teemast arvavad. Tagasiside võib olla foorumite kommentaaride, toimetajale saadetud kirjade jms vormis. Kõigi nende arvamuste menetlemine on ka iga maineka ajakirjaniku kohus.
