Käesolevas teadusartiklis uuritakse töötaja poolt tööandjale tekitatud materiaalse kahju hüvitamise juhtumite algatamise ja ettevalmistamise iseärasusi. Viidi läbi kaasaegsete õigusaktide uurimine töötajalt materiaalse kahju hüvitamise kohta, tehti vastavad järeldused ja nende üldistamine.
Juhised
Samm 1
Selles artiklis käsitleme töötaja poolt tööandjale tekitatud materiaalse kahju hüvitamise juhtumite algatamise ja ettevalmistamise eripära.
Täna on turumajandusele ülemineku tingimustes Venemaa elu läbi teinud sügavad sotsiaalmajanduslikud muutused ja äsja moodustatud demokraatlikud institutsioonid ei saanud toimida muutustena Venemaa Föderatsiooni seadustes, nii materiaalse kui ka menetlusliku korra osas.. Need muutused on peamiselt suunatud ühiskonna poliitiliste ja majanduslike vajaduste rahuldamisele. Eiratud ei olnud ka sotsiaalseid probleeme. Praegustes turutingimustes tekivad tööandjate ja töötajate vahel sageli konfliktid. Need on: palga maksmisest kõrvalehoidumine, ebaseaduslik vallandamine, töölepingu sõlmimise korra rikkumine jne.
Uuritava teema asjakohasus on tänapäeval kahtlemata üsna terav. See on tingitud töötaja ja tööandja vaheliste töösuhete õigusliku reguleerimise praegusest seisust ja selle rakendamise praktikast, kuna see ei vasta täielikult töösuhtes osalejate kaitsenõuetele. Seda olukorda tõendavad arutelud erinevatel konverentsidel, ümarlauad, parlamendi kuulamised ja muidugi kohtupraktika.
2. samm
Niisiis, töövaidluste hulgas on eriline koht juhtumitega, mis on seotud tööandja töötaja materiaalse kahju hüvitamisega. See on tingitud nende eripärast. Selliste vaidluste õige lahendamine sõltub paljuski selle kategooria juhtumite kaalumisele omaste iseärasuste arvestamisest. Sellised tunnused sisalduvad töö-, tsiviil- ja menetlusnormide normides1.
Töötaja materiaalse vastutuse juhtumite eripära on see, et neid käsitletakse otse kohtus, samas kui olulist osa muudest töövaidlustest saab käsitleda töövaidluskomisjonis.
Siirdudes määratud probleemide üksikasjalikumale uurimisele, tuleb märkida, et kohtualluvuse küsimus on kohtumenetluste üks peamisi (algstaadiumis) küsimusi. Töötaja materiaalse vastutuse juhtumi kohtualluvuse kindlaksmääramine hõlmab otsustamist, millises kohtus seda arutatakse. Kui pöördume üldise kohtualluvuse poole, siis kohtunik kaalub seda kategooria juhtumeid. Territoriaalne jurisdiktsioon vastavalt Art. Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 28 määratakse kindlaks kostja elukoha järgi2. Tööandja peab esitama nõude kohtunikule, kes teenindab kostja alalist või valdavat elukohta.
Lisaks on kohtusse pöördumisel oluline arvestada järgmist.
Teatud tingimuste olemasolul ei saa töötaja materiaalse kahju hüvitamise taotlust kohtumenetluse alla seada. Nii näevad Vene Föderatsiooni töökoodeksi artikli 248 tingimused ette, et kahju hüvitamine summas, mis ei ületa kuu keskmist töötasu, tuleb maksta töötasust mahaarvamisel. Tööandja teeb korralduse töötajale teatavaks hiljemalt üks kuu pärast töötaja tekitatud kahju lõplikku tuvastamist. Sellest järeldub, et nende kahe tingimuse olemasolul ei ole tööandjal õigust pöörduda nõudega kohtusse3.
Seega arutab kohus tööandja nõudeid töötaja vastu materiaalse kahju hüvitamiseks, kui: 1) tööandja jättis ülalnimetatud seadusest tuleneva tähtaja tellimuse väljakuulutamiseks; 2) töötaja ei ole nõus vabatahtlikult hüvitama tema igakuist töötasu ületavat kahju; 3) töötaja väljendas kirjalikku nõusolekut materiaalse kahju hüvitamiseks osaliselt või täielikult teatavate (tema poolt määratud) tähtaegade jooksul ja keeldus seejärel nendest kohustustest seoses vallandamisega, see tähendab, et käesoleval juhul on sissenõudmise alus tasumata võla kohtus … Vene Föderatsiooni tööseadustiku artikkel 392 kehtestab töötaja põhjustatud tegeliku (materiaalse) kahju hüvitamise küsimuses ühe aasta pikkuse ajavahemiku kohtusse pöördumiseks. Seaduses kehtestatud tähtaegadest kinnipidamise kontrollimisel tuleb arvestada, et perioodi alguse määrab kahju faktile teatavaks saamise päevale järgnev päev. Kui kostja algatab määratud tähtaja ületamise korral vaidluse aegumistähtaja kohaldamiseks, siis on tööandjal õigus taotleda nende ennistamist. Kui kohtunik tunnistab tähtaja ületamise põhjused kehtivaks, ennistatakse see. Näiteks võib kehtivaks pidada kontrollide läbiviimise vajadust seoses töötaja tekitatud kahjuga, s.t kui on vaja läbi viia uurimine, audit jne.
Järgnevalt peatume hagiavalduse sisul, millele seatakse teatud nõuded. Selle sisu näitab: materiaalse kahju suurust; asjaolud, mis toimisid töötaja õigusvastase tegevusena (tegevusetus), põhjuslik seos tema tegevuse ja sellest tulenevate tagajärgede vahel materiaalse kahju vormis ning töötaja süü; lisaks peavad olema viited konkreetsetele tõenditele. Taotluses tuleb märkida ka materiaalse vastutuse liik (täielik või piiratud), sissenõudmise summa ja tõendid, millel põhineb järeldus tagasinõutava summa liigi ja suuruse kohta. Tööandja peab esitama kogutava summa arvestuse. Lisaks sisaldab rakendus kontaktnumbreid, e-posti aadresse ja muud juhtumi kaalumisel olulist teavet5. Nõude korral mitme kostja vastu tuleb avalduses märkida kummagi tekitatud kahju arvestus. Samuti on märgitud iga vastaja poolt hüvitatava kahju osa. Kuna avalduses esitatakse süü argumendid, tuleb need kinnitada ametijuhendite, töötajate selgituste, memorandumi, raamatupidamisandmete, auditi aruande, kohtu alla andmise korraldusega jne. Töötaja keskmise töötasu suuruse kinnitamiseks tuleb tõend on lisatud avaldusele tema töötasu kohta. Huvitatud isiku taotlusel võib kohtunik nõuda dokumente kostja pereliikmete palgatõendite või varaobjektide kohta. Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 98 kohaselt nõutakse töötajalt tagasi kohtule hagiavalduse esitamisel tööandja tasutud riigilõivu6. Kui tööandja vabastati nõude esitamisel riigilõivu tasumisest, siis nõutakse see riigituluna sisse kostjalt. Näitena võib tuua kohtupraktika, kui kriminaalasjas esitatakse nõue ja kohtuotsusega on see nõue täidetud.
Järgmisena pöördugem kohtupraktikast lähtuvalt välja kujunenud tüüpvigade juurde ja nende toimepanemisel pole töötajalt võimalik materiaalset kahju tagasi saada7.
Esimene viga: rahaliselt vastutava isikuga täieliku rahalise vastutuse osas kokkuleppe puudumine. Niisiis on töötajalt materiaalse kahju täieliku hüvitamise eelduseks nimetatud lepingu olemasolu ja selle puudumisel on töötajalt võimalik materiaalne kahju tagasi nõuda vaid keskmise töötasu ulatuses, mis on kinnitatud Vene Föderatsiooni töökoodeksi artikkel 241. Selle juhtumi näiteks on järgmine kohtuotsus. Individuaalne ettevõtja B. pöördus kohtusse eesmärgiga saada poemüüjatelt D. ja V. varaline kahju tagasi, mille nad olid põhjustanud oma tööülesannete täitmisel. Ta selgitas, et need töötajad on temaga töösuhetes, kuid nad ei ole allkirjastanud lepingut täieliku rahalise vastutuse ega vastutuse eest usaldatud kauba- ja materiaalsete väärtuste eest. Pärast inventuuri oli D. ja V. puudus 29 765 rubla ulatuses. Ta palus nõuda D.-lt ja V.-lt solidaarselt välja näidatud kahju. Kohus jättis nõude rahuldamata põhjusel, et täieliku vastutuse tekitatud kahju eest ei olnud kokku lepitud ja selles osas peaks otsus põhinema Vene Föderatsiooni töökoodeksi8 artikli 241 sätetel.
Teine viga: tööandja nõuab materiaalse kahju hüvitamist täies ulatuses, samas kui töötaja ei ole rahaliselt vastutav isik. Materiaalne vastutus täies ulatuses kehtestatakse ainult nendel juhtudel, mis on ette nähtud Vene Föderatsiooni töökoodeksiga. Kuni 18-aastased vanusekategooria töötajad kannavad seda vastutust ainult tahtliku kahju korral, alkoholi-, narko- või muu toksilise joobega seisundis ning haldusõigusrikkumise või kuriteoga tekitatud kahju korral (seaduse artikkel 242). Vene Föderatsiooni töökoodeks).
Kolmas viga: praeguse kollektiivse rahalise vastutuse korral nõuab tööandja kahju hüvitamist ainult ühelt isikult. Vene Föderatsiooni tööseadustiku artikkel 245 näeb ette võimaluse sõlmida kahju hüvitamise kokkulepe täielikult kollektiivselt, kui on võimatu piiritleda iga töötaja vastutust eraldi. Sellisest vastutusest vabastamiseks peab kollektiivi liige tõendama oma süütust.
Neljas viga: tööandja ei taga oma töötajale usaldatud materiaalsete väärtuste nõuetekohast säilitamist. Venemaa Föderatsiooni tööseadustiku artikkel 239 kehtestab sätte, mille kohaselt materiaalse vastutuse välistavaks asjaoluks on antud juhul tööandja suutmatus tagada töötajale usaldatud materiaalse vara nõuetekohane ladustamine.
Viies viga: tööandja ei suutnud tõendada tekitatud kahju suurust. See kohustus on sätestatud Vene Föderatsiooni töökoodeksi artiklis 247. Nõuet ei saa rahuldada, kui puuduvad tõendid tekitatud kahju suuruse kohta ja kui konkreetse kahju suuruse kindlaksmääramise menetlus on puudulik. Kuues viga: tööandja esitab töötajale kahju hüvitamise nõuded asjaoludel, mis välistavad tema majandusliku vastutuse. Vene Föderatsiooni töökoodeksi artikkel 239 kehtestab asjaolud, mille korral töötaja materiaalne vastutus on välistatud. Need on: vääramatu jõud, tavaline majanduslik risk, äärmine vajadus või vajalik kaitse, tööandja suutmatus tagada töötajale usaldatud materiaalse vara nõuetekohane ladustamine (käsitletud neljandas veas). Seitsmes viga: tööandja viib töötaja rahalise vastutuseni kahju tekitamise eest oma kuritegeliku tegevuse tagajärjel õiguslikult jõustunud kohtuotsuse puudumisel. Nii et vastavalt Venemaa Föderatsiooni tööseadustiku artikli 243 lõikele 5 paneb töötaja täieliku vastutuse kuritegude toimepanemisel tekitatud kahju eest seadusega jõustunud kohtuotsus.
Kaheksas viga: tööandja nõuab kahjutasu, mis ületab tegeliku kahju. Vene Föderatsiooni tööseadustiku artikkel 246 kehtestab kahju suuruse tegelike kahjude põhjal, mis arvutatakse kahju tekkimise ajal kehtinud turuhindade põhjal, kuid mitte madalamad kui vara väärtus raamatupidamisandmete järgi, võttes arvesse selle vara halvenemise astet.
Viga üheksas: tööandja kogub enammakstud palka juhul, kui talle sellist õigust ei anta (Vene Föderatsiooni töökoodeksi artikkel 137). Selle artikli kohaselt saab sellise summa tagasi nõuda järgmistel juhtudel: töötasu eest välja makstud teenimata ettemakse tagastamisel; õigeaegselt tagastamata või kasutamata ettemakse tagasimaksmiseks, mis tehti seoses töölähetuse või teise paikkonda tööle asumisega; tagastamaks töötajale ülemäära makstud summa raamatupidamisvigade tunnistamise või töötaja süü tunnistamise tõttu tööstandardite eiramise tõttu; töötaja vallandamise korral enne selle aasta lõppu, mille eest ta on juba saanud iga-aastast tasulist puhkust, ja töötamata puhkusepäevade eest.
Kümme viga: tööandja nõuab aegumistähtaja möödumisel kahju suuruse sissenõudmist. Vastavalt Vene Föderatsiooni töökoodeksi artiklile 248 peab tööandja tegema korralduse ühe kuu jooksul alates töötaja tekitatud kahju suuruse lõpliku kindlaksmääramise kuupäevast.
Käesolevas artiklis öeldu põhjal võib järeldada, et töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames võivad tekkida varalised suhted, milles töötaja on kohustatud maksma tööandjale teatud summa raha. Selles artiklis käsitletakse nii töötaja poolt tööandjale tekitatud materiaalse kahju hüvitamise juhtumite algatamise ja ettevalmistamise iseärasusi kui ka kümmet tüüpilist viga selles juhtumite kategoorias. Kohtupraktikas kuuluvad töökonfliktide kaalumise juhtumid erilise keerukuse kategooriasse. Selle põhjuseks on nende juhtumite tegeliku koosseisu keerukus, tõendusbaasi vastuolulisus, seaduse normide kohaldamise ebaselgus. Selle kategooria juhtumite kaalumiseks valmistumisel peaks rahukohtunik uurima kahju tekkimise põhjuseid ja tingimusi9. Seaduse rikkumise korral teeb kohus erimääruse, mille kohaselt on ta kohustatud võtma meetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Mis puutub tööandja poolt töötajalt kahju hüvitamise juhtumite ettevalmistamise ja läbivaatamise protsessi, siis kahjuks tuleb märkida, et tänapäeval on nii materiaalsete kui ka menetlusalaste õigusaktide individuaalsetes ja kollektiivsetes küsimustes arvestamise normides ilmseid lünki. töövaidlused10. Õigusteooria puudused mõjutavad õiguskaitsepraktikat ja praeguses olukorras tuleks paljudes küsimustes teoreetiliselt põhjalikult aru saada.
3. samm
Venemaa tööõiguse kursus: 1. kd: Üldosa: õpik ülikoolidele / Toim. E. B. Hokhlova. - SPb.: Peterburi ülikooli kirjastus, 1996. - 356s.
"Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustik", 14. november 2002, N 138-FZ (muudetud 28. detsembril 2013)
Kommentaar Vene Föderatsiooni töökoodeksile. -2. Väljaanne, Rev., Lisa. ja muudetud / Resp. toim. prof. Jep. Orlovsky. - M: INFA-M, 2011. - 985.
Venemaa Föderatsiooni töökoodeks 2001-30-30 N 197-FZ (muudetud 04.02.2014) (muudetud ja täiendatud, jõustus 13.04.2014)
Mavrin, S. P. Venemaa tööõigus: õpik ülikoolidele. / S. P. Marvin, E. B. Khokhlov. - M.: Jurist, 2002. - 345s.
