Tasakaalus riigieelarve, mille tulud ületavad kulutusi, ja kodanikud on rahul valitsuse sotsiaalpoliitikaga, on raskesti realiseeritav ideaal. Tegelikkuses on eelarvepuudujääk ja riigivõlg palju tavalisemad.
Prantsusmaa eelarvedefitsiit, s.t. kulutuste ülejääk sissetulekutest moodustas 2012. aasta mais 5 325 miljardit eurot ehk 5,2%. Valimiskampaania ajal lubas riigisotsialistist president François Hollande selle probleemi lahendada ilma sotsiaalprogrammide tõsiseid kärpeid kasutamata. Lisaks rääkis ta vajadusest toetada keskklassi ning investeerida kultuuri ja haridusse. Seetõttu oli tal ainult üks tee minna: riigi rikkamate kodanike sissetulekutelt maksude suurendamine.
Ja 19. juulil 2012 teatas eelarveminister Jerome Cayuzak, et alates 2013. aastast maksavad kodanikud, kelle aastane sissetulek ületab 1 miljonit eurot, 75% maksu. See meede aitab vähendada sissetulekute erinevust kõige rikkamate ja vaesemate Prantsusmaa kodanike vahel ning vähendada sotsiaalset pinget. Maksude tõstmine on ebapopulaarne otsus ja minister lohutas jõukaid prantslasi, rõhutades, et see on ajutine meede. See on mõeldud 3 aastaks. Selle aja jooksul saab riigikassa umbes 7 miljardit eurot.
Lisaks peavad üle 1,3 miljoni euro suuruse vara omanikud maksma ühekordset tasu. 1, 1 miljon eurot peaks suurendama tulumaksu ja ettevõtete makstavaid dividende. Võimud ei välista võimalust tõsta tulumaksu kodanikele, kelle sissetulek on 150 tuhat eurot aastas. Me ei räägi enam neist, kes teenivad kasumit üüri või teiste inimeste töö ärakasutamise kaudu, vaid kõrgelt tasustatud spetsialistidest - keskklassi ülemisest kihist.
Pessimistid ei taha usaldada valitsuse sõnu, et tõus on ajutine meede. Nagu teate, pole midagi püsivamat kui ajutine ning presidendi vastased ennustavad kapitali väljavoolu riigist ja tootmise ulatuslikku väljaviimist välismaale, näiteks Inglismaale. Hollande'ile tuuakse näiteks Suurbritannia peaminister David Cameron, kes lubab vähendada suurte varade maksud praegusele 50% -le 40% -ni.
