Kui teie õde on tulnud teie juurde alaliseks elamiseks, siis seaduse järgi saate ta oma korterisse registreerida. Arvestada tuleb siiski mitmete tingimustega, ilma milleta ei pruugi õe registreerimine elukohas toimuda.
Juhised
Samm 1
Kui elate erastamata korteris või sotsiaalüürilepingu alusel saadud korteris, peate kõigepealt saama kirjaliku nõusoleku kõigilt teistelt selles elamispinnas registreeritud pereliikmetelt. Kontrollige notari juures oma kirjalikku nõusolekut.
2. samm
Arvutage, kas teie õde on registreeritud, kui korteri standardeid täidetakse. Kui ei, siis võidakse teile alaline registreerimine keelata.
3. samm
Kui kõik tingimused on täidetud, esitage EIRT-dele või PVS-i kohalikule büroole järgmised dokumendid: - riigilõivu tasumise kviitung;
- passid (teie ja õed) ning nende kinnitatud koopiad;
- väljavõte majaraamatust, katastripassist ja korteri plaanist;
- lahkumisleht (väljastatakse teie õele eelmise elukoha PVS-is);
- teie pereliikmete kirjalik nõusolek.
4. samm
Kui PVS keeldus teie õde püsivalt teie korterisse registreerimast, väites, et üürileandja (kui teil on korter sotsiaalse üürilepingu alusel) on vastu (linna administratsioon ja EIRT tegutsevad selle eraisiku esindajana) ega soovi annan teile ametliku keeldumise koopia, pöörduge vastava avaldusega kohtusse
5. samm
Isegi pärast ametliku keeldumise väljaandmist peate pöörduma kohtusse. Alles nüüd peate keeldumise ise edasi kaevama. Juhul, kui kohus otsustab teie kasuks, saate oma õe selle otsuse alusel oma korterisse registreerida.
6. samm
Kui korter erastatakse teie nimel, siis ei teki probleeme õe registreerimisega teie elamispinnale, välja arvatud juhtumid, kui korter on ühisomandis (vaja on kõigi korteriomanike nõusolekut). Pärast kirjaliku nõusoleku saamist ja notari kinnitust saate PVS-i poole pöörduda registreerimise avalduse ja dokumentidega.