Korteri üürimine või õigemini öeldes elamispinna üürimine on üks kinnisvaraturu kõige arenenumaid piirkondi. Täna kasutavad üürnikud üha enam endale kuuluvate ruumide seaduslikku üürilepingut. Sellega seoses on vajalik koostada rendileping. Omaniku ja üürniku suhteid, samuti eluruumide üürilepingu koostamise korda reguleerib Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 35. peatükk "Eluruumide üürimine".
Kuidas koostada korteri üürileping
Eluruumi üürileping - kahepoolne leping, mis on sõlmitud kodu omaniku või tema poolt volitatud isiku ja kodu üürniku vahel - üksikisik, kes soovib üürida teatud eluruumi selles elamiseks kindla tasu eest ja tähtajaks.
Rendileping reguleerib tööandja ja rendileandja vahelisi suhteid. Sellise lepingu saab koostada lihtsas kirjalikus vormis, riiklikku registreerimist või selle notariaalset kinnitamist ei nõuta.
Rendilepingu võib sõltuvalt tähtajast jagada kahte tüüpi: lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Lühiajaline leping sõlmitakse tähtajaga kuni 1 aasta ja pikaajaline - 5 aastat. Lepinguid, mis ei tähta aegumiskuupäeva, loetakse sõlmituks viieks aastaks.
Rendilepingu sisu
Nagu iga tsiviilõiguslik leping, sisaldab ka üürileping kohustuslike tingimuste loetelu: lepingu objekt, osalejad, poolte õigused ja kohustused, kehtivusaeg. Üürileandja peamised kohustused eluruumi väljaüürimisel:
- üürilepinguga kohustub üürileandja pakkuma üürnikule tasuta ja sobivat eluaset;
- üürileandja kohustub järgima elamu, milles üürikorter asub, töötingimusi;
- rendileandja kohustub tagama kindlaksmääratud tasu eest vajalikud kommunaalteenused;
- rendileandja kohustub teostama maja ja selle seadmete üldist remonti, et tagada kommunaalteenuste täielik tarbimine.
Üürniku kohustused:
- üürnik on kohustatud tagama eluruumi ja selles asuva muu vara ohutuse;
- üürnik kohustub maksma majutuse ja eluruumide kasutamise eest tasu ettenähtud aja jooksul;
- rentnik kohustub tasuma täielikult tarbitud kommunaalteenuste kulud;
- eluruume tuleb kasutada lepingus nimetatud inimeste arvu elamiseks;
- üüritavate ruumide rekonstrueerimine toimub ainult üürileandja nõusolekul;
- üürnik kohustub säilitama eluruumi esialgse seisundi.
Soovi korral saab lepingus fikseerida kõik poolte saavutatud kokkulepped. Mida põhjalikumalt ja üksikasjalikumalt on välja toodud poolte õigused ja kohustused, seda lihtsam on tekkinud vaidlusi ja konflikte lahendada.
Ebameeldivate hetkede vältimiseks tuleks korteri üürilepingule lisada täiendavaid punkte: üürisumma, selle tasumise kord ja tähtajad, korteris elavate inimeste arv, trahvid lepingu rikkumise eest, kohalolek ja tagatisraha suurus, kommunaalteenuste eest tasumise tingimused ja kord, omanike külastuste aeg, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused.
Üürileping peab tingimata sisaldama mõlema lepinguosalise passiandmeid, üüritavate ruumide aadressi ja korteri omandiõigust kinnitavaid põhja dokumente.
Korralikult täidetud korteri üürileping tagab mõlema poole huvide austamise, annab teatud garantiid ja kehtestab vastastikuse vastutuse.
