Lapse saamine on põnev ja nauditav. Kuid ärge unustage olemasolevat lapse registreerimise korda. Seega, et mitte tekkida täiendavaid raskusi, on vaja eelnevalt tutvuda ajutise registreeringu saamise korraga, samuti selgitada välja, milliseid dokumente selleks tuleks koostada.
Vene Föderatsiooni seaduse kohaselt peab kodanik, kes elab ajutiselt samas kohas üle 90 päeva, viivitamatult ajutise registreeringu väljastama. Vastasel juhul on ette nähtud trahv kuni 2000 rubla. Registreerimise tulemusena väljastatakse sertifikaat, mis kinnitab registreerumist viibimiskohas.
Alaealise registreerimiseks on vajalik loetelu dokumentidest. Nende hulka kuuluvad: ema pass, samuti teise, kolmanda ja viienda lehekülje valguskoopia; isa isikut tõendav dokument ja selle koopia. Tuleb märkida, et paavsti pass on vajalik ainult siis, kui see on kantud sünnitunnistusele. Lisaks peate esitama tõendi selle vanema elukohast, kellele laps registreeruda ei kavatse.
Samuti peaks teil kindlasti olema lapse sünnitunnistus ja vastavalt selle koopia. Mõnes olukorras küsivad nad väljavõtet majaraamatust. Ja loomulikult on vaja koostada imiku vanemate avaldus koos tema registreerimise taotlusega. Samuti peate kirjutama lapse nimel avalduse, mille näidis on alati saadaval passikontori stendil.
Millised on lapse ajutise registreerimise tunnused
Erinevalt täiskasvanud kodaniku elukohas registreerimise protseduurist on imiku ajutine registreerimine lihtsam. Fakt on see, et alla 18-aastase lapse vanematele, kes ajutiselt elavad eluruumis, mis kuulub teistele isikutele omandiõiguse alusel, registreerimine tema vanemate juures viibib ilma omanike nõusolekuta. See tähendab, et pole vaja esitada dokumente, mis on kodaniku ajutise elamise aluseks: omaniku avaldus, kes andis kodanikule elukoha; rendileping; tõend eluruumi õiguse registreerimise kohta. Lisaks sellele ei ole beebi ajutise registreerimise registreerimisel tema vanemate elukohas asuvate elamuühistute ruumides vaja nende organisatsioonide juhatuste nõusolekut.
Kuidas toimub lapse ajutine registreerimine vanematest eraldi
Seadus lubab 14-aastaseks saanud lapse ajutise registreerimise ilma seaduslike esindajateta. Selleks peate koostama lapse ühe vanema kirjaliku nõusoleku; on hädavajalik esitada dokumendid, mille alusel on võimalik sisse kolida ja ajutiselt elada vastavates ruumides (sotsiaalne üürileping, eluruumi kasutusse andnud kodaniku avaldus, eluruumi registreerimise tunnistus).
