Üürimine on leping, mille kohaselt üks isik (üürileandja), kes on eluruumi omanik, võõrandab või kohustub eluruumi teisele poolele (üürnikule) üle andma valdamiseks ja kasutamiseks selles elamiseks teatud rahaline tasu.
Juhised
Samm 1
Kodanikele, kes peavad parandama oma elamistingimusi, antakse sotsiaalse üürilepingu alusel munitsipaal- või riikliku sotsiaaleluruumi eluruumid valdamiseks ja kasutamiseks. Selle lepingu osalised on ühelt poolt riigi- või munitsipaalasutus ning teiselt poolt kodanik ja tema pereliikmed. Seadus lubab lepingu sõlmida ühe üürnikuga, kuid pereliikmetel, kui nad elavad koos, on lepingust tulenevad samad õigused ja kohustused.
2. samm
Lepingu sõlmimiseks leppige kokku tingimus selle objektil, milleks on alaliseks elamiseks mõeldud eraldatud elamu. See võib olla korter, individuaalne elamu või elamu osa. alaliseks elamiseks sobivus on kehtestatud elamumajandust käsitlevate õigusaktide normidega. Samuti märkige lepingus kindlasti kodanikud, kes elavad koos üürnikuga alaliselt eluruumis. Neil, nagu üürnikulgi, on võrdsed õigused kasutada antud elamispinda.
3. samm
Oluline on ka maksetingimus. Pange lepingus paika eluruumide kasutamise eest tasutava summa suurus ja suuruse muutmise kord. Kommunaalmaksed tasub eluruumi üürnik. Lisaks tasu maksmisele hõlmab üürniku tööülesandeid ka eluruumi kasutamine eranditult selles elamiseks, samuti selle turvalisuse tagamine ja heas korras hoidmine. Üürileandja peab omakorda andma üürnikule tasuta elamiseks sobiva elamispinna, samuti viima läbi elamu nõuetekohase toimimise, tagama vajalikud kommunaalkulud, ehitise remondi jne.
4. samm
Eluruumide üürileping sõlmitakse kirjalikult. Eluruumi omandiõiguse üleandmisel teisele isikule jääb leping jõusse. Uus omanik saab lepingus üürileandjaks ja omandab kõik oma õigused ja kohustused.
