Ostu-müügitehingute registreerimist reguleerib Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 30. peatükk. Reeglina vormistatakse müügi- ja ostutehingud ostu-müügilepingutega. Hulgi- ja jaemüüki reguleerivad eraldi sätted.
Juhised
Samm 1
Üldjuhul annab müüja ostu-müügilepingu alusel kauba ostja omandisse, kes kohustub kauba vastu võtma ja selle eest teatud summa raha maksma. Müüja kohustust kauba ostjale üle anda loetakse täidetuks kas kauba üleandmisel ostjale või tema esindajale või kauba ostja käsutusse andmise ajal. Kui müüja keeldub kauba üleandmisest, on ostjal õigus keelduda ostu-müügitehingu lõpuleviimisest.
2. samm
Jaemüügi-ostutehingu registreerimine toimub järgmiselt: ostja tasub kauba maksumuse, saab müügitšeki või kassatšeki ja võtab kauba kaasa. Alates hetkest, kui müüja väljastab ostjale sularaha või müügitšeki või muu kauba eest tasumist kinnitava dokumendi, loetakse tehing lõppenuks. Kui aga ostjal sellist dokumenti pole, on tal tehingu kinnitamisel õigus viidata ütlustele.
3. samm
Jaemüügi-ostutehinguid saab sõlmida ka eemalt. Jaemüügi-müügilepingu saab sõlmida ostja tutvumise põhjal kauba kirjeldusega (voldikutes, kataloogides jne). See loetakse täidetuks alates hetkest, kui kaup toimetatakse sellises lepingus nimetatud kohta. Kui jaemüügi- ja ostutehing viiakse läbi kaupade müümiseks mõeldud masinatega, loetakse see lõppenuks hetkest, kui ostja sooritab kauba kättesaamiseks vajalikud toimingud - näiteks hoiab teatud summa raha vastavasse masina avamine.
4. samm
Hulgimüügi ostu-müügitehing vormistatakse kokkuleppega. Selline leping sõlmitakse kirjalikult, selle olulised tingimused on subjekt (toode ise), selle kogus ja valik. Kui neid tingimusi lepingus ei täpsustata, ei loeta seda sõlmituks. Lepingus määratletakse ka muud tingimused (üleandmise viis, kauba hind jne), kuid neid ei pea seadus oluliseks. Kui pooled seda soovivad, on neil õigus notari juures ostu-müügileping kinnitada, kuid praktikas on see haruldane. Seadus nõuab lihtsalt sellise tehingu kirjalikku vormi.
