Tsiviil- ja haldusõigus on iseseisvad õigusharud. Nad suhtlevad vara, õiguste, organisatsioonide riikliku registreerimise osas. Vastasel juhul erinevad nad üksteisest radikaalselt.
Regulatsiooni teemal
Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel, vara puutumatusel ja eraellu sekkumise lubamatusel.
Haldusõigus reguleerib subjektide tegevust sotsiaalses, avalikus, majanduslikus ja muus eluvaldkonnas. Haldusõiguse normid reguleerivad avalikke suhteid avaliku halduse valdkonnas.
Osalejate koosseisu järgi
Tsiviilõigus rakendab riigi eraellu mitte sekkumise põhimõtet. Igal isikul on õigus sõlmida tsiviilõiguslikke suhteid. Isegi alaealised lapsed saavad sõlmida väikekaupade väikeste müügilepingute tehinguid.
Tsiviilõiguslikes suhetes tegutseb riik vara omanikuna või asutajana, kellele on antud samad õigused ja koormatud samad kohustused kui teistele osalejatele.
Haldus- ja õigussuhetes on üks osalejatest alati riik, mida esindavad eri tasandite ametivõimud, kes kontrollivad normatiivaktide rakendamist kodanike ja organisatsioonide poolt.
Silmatorkavaks näiteks haldusõiguse normidest võib nimetada liikluseeskirju, mis reguleerivad rangelt kõigi liiklejate õigusi ja kohustusi, samuti diferentseeritud karistuste süsteemi rikkumiste eest.
Reguleerimismeetodi järgi
Tsiviilõigus kasutab kooskõlastusmeetodit ja avalike suhete reguleerimise dispositiivset meetodit. Tsiviilõiguslikes suhetes osalejad on seaduse ees võrdsed, neil on tegevusvabadus ja varaline sõltumatus, tsiviilõiguse normid pakuvad neile võimalusi oma õiguste seaduslikuks kasutamiseks.
Haldusõigus kasutab imperatiivset ja alluvuse meetodit: haldusõiguse normid näevad ette õigussuhetes osalejate teatud käitumise ning aktsepteeritud korra rikkumise korral rakendab riik oma organite kaudu karistust trahvid, piirangud ning õiguste ja vabaduste äravõtmine. Haldus- ja õigussuhetes osalejad on esialgu ebavõrdsed, neid piiravad ettekirjutused, mida tuleb rangelt järgida.
Rikkumiste eest karistades
Tsiviilõiguses on ka piiranguid ja keelde, kuid need on suunatud teiste osalejate õiguste ja huvide kaitsmisele. Teiste osalejate õiguste rikkumise korral vastutab kahju tekitaja tekitatud kahju ja saamata jäänud kasumi piires. Lepingutes on lepingu täitmise tagamiseks võimalik rakendada trahve ja trahve. Kurjategijad hüvitavad kahju vabatahtlikult või kohtumäärusega.
Haldusõigus kasutab laialdaselt halduskaristuste süsteemi, nagu trahvid, mis tahes õiguste ja vabaduste piiramine ja äravõtmine kuni haldusarestini. Kohtutel ja teistel volitatud asutustel on õigus karistust määrata.
