Kostja nõuete vabatahtliku rahuldamise ja huvi kaotamise korral kohtuasja tulemuse korral võib hagejal tekkida vajadus hagiavaldus tagasi võtta. Tuleb märkida, et nõude saatust saab kontrollida vaid selle esitanud isik. Nõude tagasivõtmine tähendab õiguslikult oluliste toimingute tegemist, mille järel menetlus lõpetatakse. Seetõttu peaks selgelt mõistma juhtumi lõpetamise tagajärgi. Menetluse lõpetamise meetodid sõltuvad juhtumi arutamise etapist.
Juhised
Samm 1
Võta hagiavaldus tagasi, kui seda pole veel kaalumiseks vastu võetud. Peate pöörduma kohtukantseleisse kirjaliku avaldusega, milles märkite: mis ja millal nõue esitati, kes on juhtumi pooled, samuti palve selle tagastamata tagastada. Kohtunik tagastab nõude ja kõik sellele lisatud dokumendid, väljastab tunnistuse riigilõivu tagastamiseks. Sellised toimingud ei takista korduvat pöördumist kohtusse samas küsimuses.
2. samm
Esitage nõudest loobumine. Kui kohus otsustas avalduse menetlusse võtta, määras kohtu kuupäev, tehakse kõik menetlustoimingud ainult istungi ajal. Kohtuprotsessi alguses tutvustab kohtunik juhtumis osalejaid nende protsessuaalsete õiguste ja kohustustega, sealhulgas õigusega rahulikult asi lõpetada, nõudest taganeda või nõue tunnistada. Järgmisena küsitleb kohtunik juhtumis osalevaid isikuid saadaolevate avalduste või ettepanekute kohta. Hageja peaks nõudest loobumise deklareerima, esitades koosoleku protokollis kirjaliku avalduse või suuliselt allkirja vastu. Sellisel juhul peaks olema teadlik, et enam pole sellise nõudega võimalik enam kohtusse pöörduda. Kohus ei kinnita nõudest loobumist juhul, kui see rikub seaduse nõudeid või kolmandate isikute õigusi. Näiteks ei saa keelduda alimentide kogumisest alaealiste laste ülalpidamiseks.
3. samm
Nõude jätmine arvestamata. Seda protseduuri rakendatakse juhul, kui hageja ei ilmu kohtusse kutsumisel kaks korda, ei palu kohtuasja tema äraolekul edasi lükata ega kaaluda. Kohtunik annab määruse menetluse lõpetamise kohta. Hagejal on õigus vaidlus uuesti esitada.
