Täitemenetlus on ametlik menetlus, mille eesmärk on võlgnikult võlgnevuse tasumiseks materiaalsete või rahaliste vahendite kogumine. Täitemenetluse algatamiseks on mitmeid reegleid.
Vajalik
Täitedokument, hageja avaldus
Juhised
Samm 1
Täitemenetluse algatamiseks vajate hagiavaldust. Täitedokumendi rollis võetakse arvesse täitedokumendid, kohtulahendid, riigiasutuste haldusõiguserikkumisi käsitlevad aktid või kirjalikud elatislepingud.
2. samm
Lisaks kohtumäärusele vajate sissenõudja nõuet (nõutakse kirjalikult). Avalduses tuleb sõnaselgelt öelda soov alustada täitemenetlust.
3. samm
See avaldus tuleb esitada võlgniku elukohapiirkonna kohtutäiturile. Taotluse saab seal esitada isiklikult või saata posti teel.
4. samm
Menetlusest keeldumise või selle algatamise otsuse teeb kohtutäitur, tuginedes sissenõudja nõudele. See tuleb teha kolme päeva jooksul pärast täitevametisse suunamist.
5. samm
Pärast menetluse algatamise otsuse tegemist peab kohtutäitur saatma dokumendi koopia sissenõudjale, võlgnikule ja täitedokumendi väljaandnud asjaomasele riigiorganile. Seda tuleb teha järgmisel päeval pärast korralduse väljastamist.
6. samm
Otsus peab sisaldama teavet kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaja kohta (reeglina antakse see mitte rohkem kui viis päeva). Tähtaega arvestatakse alates järgmisest päevast alates tellimuse kättesaamisest. Parim on lähtepunktiks võtta kuupäeva tempel ümbrikul.
7. samm
Kui korraldust ei ole ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult täidetud, nõutakse võlg sunniviisiliselt sisse. Selle eest võetakse lisaks 7% kogu võlast. Kui sissenõudja ei ole kolme aasta jooksul võlga sisse nõudma hakanud, muutub täitedokument kehtetuks.
