Majapidamistarvete kaupluses juhtus järgmine juhtum: ostja ostis kalli lühteri, maksis selle eest ja müüja pakkis lühtrit kasti, keris kasti elektrilindiga ümber, nii et kast sai omamoodi "käepideme" mida kasti sai kanda. Kuna lühter oli üsna raske, soovitas müüja usaldusväärsuse huvides kasti köiega siduda. Kuid ostja keeldus, öeldakse, ja nii see lahti tuleb, võttis kasti koos lühtriga vastu ja viis selle väljapääsu juurde. Ent niipea, kui klient oli poest lahkunud, lagunes omatehtud käepide ja kast kukkus. Lühtrit uurides selgus, et osa plafoone oli purunenud. Ostja hakkas müüjalt lühtrile raha tagasi nõudma. Kui müüja keeldus, ähvardas ostja teda kohtusse pöördumisega. Sellised juhtumid pole praktikas haruldased, kuidas saab müüja ennast kaitsta?
Juhised
Samm 1
Esiteks peate mõistma, et te ei peaks ise mingeid õiguslikke toiminguid tegema. Võib-olla muudab ostja oma meelt kohtusse pöördumiseks või lihtsalt müüja väljapressimiseks, ähvardades pöörduda kohtusse, sest nagu teate, sisaldavad meie riigis tarbijakaitsealased õigusaktid palju tarbijaõigusi ja müüjad jäävad peamiselt ainult kohustused.
2. samm
Teiseks seob tsiviilõigus kauba juhusliku kaotamise või juhusliku kahjustumise riski üleandmise ostjale hetkega, mil müüja täitis oma kohustuse kaup üle anda ostjale. See tähendab, et sel juhul on lühtriga kast ostja kätte antud hetkest kohustatud hoolitsema lühteri ohutuse eest ja müüja ei vastuta enam lühteri kahjustumise või kaotamise eest. (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 459).
3. samm
Kolmandaks, kui müüja pöördub kohtusse, peate varuma ütlusi. Nii saavad näiteks teised müüjad või poekülastajad kohtus kinnitada, mis hetkel kaupa kahjustati.
4. samm
Neljandaks, mis tahes ostja ametlike toimingute puhul: pöörduge tarbija õiguste kaitseks ühiskonna poole, kohtusse, tuleb oma seisukoht kirjalikult sõnastada vastusena ostja avaldusele.
