Kohalike omavalitsuste täielik toimimine valla elanikkonna huvides on võimatu ilma kaasneva vallavaraeta, sest just see on valla majandusarengu põhialus.
Vallavara moodustamise kord
Munitsipaalomandil on teatud sõltumatus riigist, seetõttu on sellel avalik-õiguslik iseloom. Selle loovad munitsipaalasutused või võimu ülemkihid, andes varaobjektid valla käsutusse. Rahalise komponendi moodustavad kohalik eelarve, samuti maksud ja lõivud. Õigusaktides mainitakse ka munitsipaalomandite ärilise omandamise võimalust, st ostmine, vahetamine või annetamine. Valdade ühendamisel on võimalik ka vallavara liialdada, seega läheb igaühe vara vastloodud munitsipaalformatsiooni ühisomandisse.
Vallavara moodustamise põhimõtted
1. Kohaliku omavalitsuse organite volituste rakendamiseks elanikkonna huvides olevate objektide kohustuslik kohalolek munitsipaalomandis on põhiline.
2. Vallavara suurus kipub kõikuma, mõnikord ülespoole, siis alahinnatakse. See sõltub nii majanduslikest muutustest kui ka õigusliku reguleerimise uuendustest, seega on see paindlik ja dünaamiline.
3. Vallavara koosseis peaks põhinema elanikkonna elulistel vajadustel. Seetõttu peaks see hõlmama asutusi, mis pakuvad elanikele külma aastaajal vett, elektrit, soojust, samuti kanalisatsioonivõrku. Siin töötab sotsiaalse tähtsuse põhimõte.
4. Vallavara peaks hõlmama ainult neid objekte, mille finantseerimine ja korrashoid on valla pädevuses.
Vallavara tüübid
Munitsipaalomandit saab jagada ja eraldada.
Jaotatud vallavara struktuur hõlmab neid objekte, mida ei saa kasutada valla võlgade ja laenude tasumiseks ja katmiseks. Nende hulka kuuluvad munitsipaalettevõtted, organisatsioonid ja asutused, mille juhtimine toimub operatiivjuhtimise või majanduse juhtimise alusel.
Jaotamata, s.t koondatud munitsipaalomand koosneb vallakassast saadud vahenditest (eelarve, maksud ja lõivud), mida saab kasutada valla võlgade tasumiseks.
Vallavara koosseis
Kuuluvad munitsipaalomandisse.
1. Kohalik eelarve.
2. Mitteeluruumid, sealhulgas tootmiseks ettenähtud hooned, mittetootmisruumid, muud kinnisvarakompleksid.
3. Eluruumid, s.t. kogu elamufond.
4. Tootmise toetamiseks mõeldud sõidukid ja vahendid (varustus).
5. Ajaloolise ja kultuurilise väärtusega struktuurid.
6. Väärtpaberid, aktsiad, hoiused, välisvaluuta.
