Pitsati olemasolu dokumendis näitab selle olulisust, autentsust ja ametlikku staatust. Ettevõtete tegevuse käigus tekib siiski aeg-ajalt küsimusi, kuhu ja millist pitserit tuleks panna.
Esiteks sõltuvad pitseri kinnitamise reeglid selle tüübist ja lisaseadmest. Nii pannakse riigiasutuste dokumentidele ametlik pits, millel on kahepäine kotka kujutis. Kaubandusorganisatsioonid ja üksikettevõtjad tõendavad dokumente ümmarguse templiga, mis sisaldab nime (perekonnanimi, eesnimi ja isanimi), registreerimisandmeid ja soovi korral ettevõtte logo. Dokumendid, lepingute sõlmimine, maksekorralduste ja tšekkide täitmine, ametlik kirjad, volikirjad jms, saate teha täiendavaid: järelepärimisteks, finantsdokumentideks, personaliosakonnaks. Samal ajal tuleks jäljendil näidata nende eesmärk. Pitsat tõendab esimeste isikute - direktorite ja nende asetäitjate ning täiendavate - vastavate talituste (raamatupidamine, personaliosakond jne) töötajate allkirju. Jälg peab olema kinnitatud nii, et see jääks osaliselt dokumendile alla kirjutanud isiku ametinimetuse pealkirjaks ning allkiri ja pitseri andmed oleksid selgelt nähtavad. NSV Liidu Glavarchive'i korraldusega 23. mail 1988 heaks kiidetud riiklik halduse dokumenteerimise tugisüsteem (GSDOU) näeb ette loetelu dokumentidest, millele pannakse peamine või ametlik pitser. Uuemat väljaannet pole, kuid praegusel hetkel rakendatuna näeb see välja selline: - tegutseb; - volikirjad; - lepingud; - järeldused, ülevaated; - taotlused (akreditiivi kohta; vastuvõtmisest keeldumise korral, nõuded jne); - reisidokumendid; - plommide ja allkirjade jäljendite näidised; - kirjad; - maksekorraldused, taotlused, tšekid valuuta ülekandmiseks jne; - organisatsiooni käsitlevad eeskirjad; - registrid; - kuluprognoosid; - lepingud; - sertifikaadid (arhiivimakse, kindlustussummade maksmise limiit, - spetsifikatsioonid; - ametinimekirjad; - sertifikaadid; - organisatsioonide põhikirjad; - personali tabelid. Võimalike arusaamatuste välistamiseks pitserite kasutamisel on ettevõtetel soovitatav dokumentide loetelu ise kindlaks määrata, samuti isikute loetelu ja allkirjade näidised, mis vajavad sertifitseerimistemplit. Lisaks on olemas ühtsed dokumendivormid koos nõutava "M. P." - trükikoht. Sellistel juhtudel ei teki tavaliselt küsimusi pitseri panemise kohta, kuid tuleb järgida üldreeglit: trükk peab olema selge ja loetav.
