Küsimus peresuhete tõestamise vajadusest kerkib pärandi sõlmimisel ja mõnel muul juhul. Põhjuste ja kõigi dokumentide olemasolu korral ning vaidluse puudumisel saab perekonnaseisuamet tõendada suguluse fakti. Olukorra ebaselguse korral saab peresuhete olemasolu tuvastada kohtu kaudu.
Kõige sagedamini on vaja kinnitada suhteid seoses pärandi vastuvõtmisega. Peamine pärandi avamise dokument on pärandaja surmatunnistus. Pärandaja matmise sooritanud isikule väljastatakse sellise tõendi originaal ilma sugulustõendita. Kuue kuu jooksul notarile esitades saab ta õigeaegselt eelise suhteid kinnitavate dokumentide kogumiseks. Kõigile teistele potentsiaalsetele pärijatele antakse surmatunnistuse duplikaat ja selle väljastamiseks peate esitama perekonnaseisuametile dokumendid, mis näitavad perekondlikke sidemeid nende ja lahkunu vahel, näiteks sünnitunnistused, perekonnanimede muutmist kinnitavad abielutunnistused, surmatunnistused. Dokumendi puudumisel peate esmalt esitama avalduse nende väljastamiseks perekonnaseisuameti arhiivi. Valesti kirjutatud kande alusel välja antud dokumendid ei saa olla peresidemete tõendiks. Seetõttu peate kõigepealt sellistes dokumentides muudatusi tegema. Emadus on tõendatud lapse sündinud raviasutuse dokumentide ja tunnistuste põhjal. Samal ajal pole oluline, kuidas laps eostati (loomulikult või kunstliku viljastamise teel). Kui pärandajaks osutus asendusema, on tema sündinud lapsel seaduse kohaselt õigus pärimisele ja sugulussuhte tõendamine on sel juhul leping temaga ja arstitõendid. Kui on vaja tõendada lapse suhet isaga, siis kui ema ja isa pole abielus, võib juhtumi tõendina kasutada järgmist: vanemate ühisavaldus, lapse isa avaldus lapse nõusolekul. eestkoste ja eestkosteasutus või kohtu otsus. Samal ajal, kui isa on elus, tuvastab kohus menetluses tema suguluse, kui väidetav isa on surnud, kuid vaidlust pole, tuvastatakse isaduse fakt erimenetluses, juuresolekul vaidlusest - hagis. Seaduse järgi on lapse isa registrisse võimalik vanemat puudutava ema taotlusel sisestada andmeid isa kohta, kuid selline register ei ole tõend lapse päritolu kohta selle isiku käest. Vanemate (isa ja ema) staatuse tõendamiseks on vajalik sünnitunnistus või suguluse juriidilise fakti tuvastav kohtuotsus. Sõltumata eesmärkidest kasutatakse suguluse tõendamiseks järgmisi dokumente: perekonnaseisuameti tõendid, väljavõtted sünniregistritest, passi kanded laste, abikaasade kohta, suguluse fakti tuvastamiseks juriidiliselt jõustunud kohtulahendite koopiad, riigiasutuste ja -organisatsioonide väljastatud tõendid töö- või elukoha jms kohta Suguluse fakti tuvastamise taotluses märgitakse taotleja passiandmed, isiku andmed, kelle perekondlikud sidemed on loodud, ja nende suhe. Viidatakse ka asjaolule, et suhet kinnitavaid dokumente ei ole säilinud, kuid neid on praegu vaja näiteks pärimisõiguste sõlmimiseks. Lisaks peab rakendus sisaldama teavet, mis kinnitab suhet.
