Kaaskohtualuse meelitamine on üsna tavaline. See toimub kahel peamisel juhul: kui on vaja korraga tuua kostjana kaks või enam isikut (põhimõtteliselt võib nõude esitada iga kostja vastu eraldi, kuid on ilmne, et ühe nõude esitamine mitme kostja vastu on kiirem ja vähem kulukas); kui kaaskohtualuse kaasamine takistab nõuete esitamist.
Juhised
Samm 1
Lihtsamalt öeldes on kaaskohtualune sama isik kui kostja, ainult hagi esitatakse mitte ühe, vaid kahe või enama isiku vastu korraga, kes võivad kanda nii solidaarset kui ka täiendavat vastutust.
2. samm
Nõude esitamise etapis, kui see on suunatud mitmele isikule, on iga selline isik kaaskostja, st eritoiminguid pole vaja teha. Tehke lihtsalt hagiavaldus ja märkige selles kõik kohtualused.
3. samm
Pärast hagi esitamist ja hetkest, mil kohus selle arutamiseks heaks kiitis, koostatakse kõik kaaskostja ligimeelitamiseks suunatud toimingud kohtule, mis on üks asjaosalistest, adresseeritud avaldusega. See tähendab, et nii hageja kui ka kostja saavad kaasvastutaja ligi meelitada.
4. samm
Tuleb meeles pidada, et selline menetlusosalus (kohtualuste kaasosalus) on lubatud ainult kolmel juhul:
- kui vaidluse esemeks on mitme kohtualuse üldised kohustused;
- mitme kohtualuse kohustused on seotud ühe alusega;
- vaidluse teema on homogeensed kohustused.
Võimalik, et kõik kolm juhtumit võivad toimuda koos.
5. samm
Iga kohtualune kaaskostja tegutseb oma nimel, kuid mitu kaaskohtualust või igaüks neist võib ükshaaval usaldada tema nimel juhtumi toimumise mõnele kaaskohtualusest. Väärib märkimist, et pärast kaaskohtualuse kaasamist alustatakse kohtuasja arutamist uuesti. Kohus võib kaaskohtualuse kaasamise juhtumis ise otsustada, kuid selline kaasamine ei ole lubatav, kui hageja pole selleks nõusolekut andnud.
6. samm
Üsna tavaline on ka olukord, kus kaaskohtualuse kaasamine väldib pöördumist. Põhimõtteliselt aitab see kohe kindlaks teha, kes, mille eest ja millises ulatuses vastutab. Sellises olukorras ei puuduta hageja kaaskostjad seda küsimust eriti, kuna üks kostja vastab talle otse. Kostja ise on sellisest kaasosalusest huvitatud, kuna ühel kohtuistungil on võimalik lahendada küsimus tema vastutusest hageja ees ja küsimus kaaskohtualuse vastutusest kostja ees.