Korteri üürimine on tänapäeval tavaline riigiteenistus. Hoolimata üürilepingu olemasolust jääb elamispind selle seaduslikuks omanikuks, kes tegutseb üürileandjana. Tulevikus reguleerivad viimaste õigusi Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik ja eraldi tsiviilõiguse dokumendid.
Omaniku õigused üürikorterit külastada
Eluruumi omanik, nagu ka üürnik, on pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist kohustatud tegutsema vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 671. Selles öeldakse, et omanik annab eluruumi teise tsiviilisiku valdusse ja elab selles tasu eest. Seega saab üürnik ka omamoodi ruumide omanikuks, kuid ei saa sellega tehinguid teha, planeerida ja tal on keelatud teha mõned muud toimingud.
Kuna üürnik kasutab korterit seadusliku elamise jaoks, on tal õigus mitte lubada sinna kõrvalisi isikuid. Lisaks paigutatakse ruumidesse üürniku isiklikud asjad, teised isikud võivad elada vastavalt sõlmitud üürilepingule. Seega, kui on vaja korterit külastada, on omanik kohustatud üürnikku sellest eelnevalt hoiatama, et mitte rikkuda tema isiklikku ja õiguslikku ruumi ning pealegi puudutada loata tema isiklikke asju. Need tegevused on vastuolus ka eetikanormidega.
Mõned erandid
Tavaliselt lepitakse üürilepingus täiendavalt läbi hetk, mil omanik korterit külastab. Kui selles on kirjas, et omanikul on õigus oma koju igal ajal tulla, saab ta seda kasutada isegi üürnikku hoiatamata ja viimane peaks seda arvestama. Samuti on ruumi omanikul õigus sellesse hädaolukorras siseneda, näiteks teatada sissemurdmisest, tulekahjust, hädaolukorrast jne.
Lisaks on üürnikul oluline meeles pidada vajadust järgida kõiki üürilepingu punkte, eriti mis puudutab üürilepingu maksmise ajastust ja suurust. See hõlmab ka kõiki toiminguid, mis on lepinguga vastuolus või põhjustavad kasutamiseks üleantud vara kahjustamist. Mis tahes õiguste rikkumise korral loetakse sõlmitud leping kehtetuks ning omanikul on täielik õigus korterit külastada, sealhulgas politseinike osavõtul, siin elavad isikud välja tõsta ja neile tekitatud kahjud hüvitada.
