Aktsiaselts on organisatsioon, mis tegeleb ettevõtlusega ärilistel alustel. Aktsiaseltsi eripära on see, et selle aktsiakapital jaguneb teatud arvuks aktsiateks, mis kinnitavad nende omanike õigusi seoses selle ettevõttega. Aktsiaseltsid on suletud (vähem kui 50 liiget) või avatud (liikmete arv pole piiratud).
Juhised
Samm 1
Sageli luuakse aktsiaselts juba olemasoleva juriidilise isiku baasil, muutes selle põhikirjalisi dokumente. Moodustusmeetodid on erinevad, see võib olla teisendamine, eraldamine, ühendamine, lahutamine. Aktsiaseltsi saab moodustada ka selle asutamisega (uue organisatsiooni loomine). Selle asutajad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Seadusega vastuolus olevate juhtumite korral võivad asutajate hulka kuuluda riigi- ja munitsipaalasutused.
2. samm
Aktsiaseltsi asutamise küsimus otsustatakse selle asutajate üldkoosolekul. Samuti sätestatakse organisatsiooni juhtimine, kinnitatakse põhikirjaga dokumendid (harta ja asutamisleping), luuakse järelevalve- ja kontrolli- ning auditeerimisasutused. Koosoleku lõpus sõlmivad asutajad aktsiaseltsi loomise lepingu, mis näeb ette põhikapitali sissemaksete tegemise korra ja selle suuruse, ettevõtte eesmärgid ja eesmärgid, tegevuse tüübi, emiteeritud arvu poolte aktsiad, muud õigused ja kohustused.
3. samm
Pärast kõigi organisatsiooniliste küsimuste lahendamist kuuluvad tulevase ettevõtte asutamisdokumendid, nimelt põhikiri ja asutamisleping, riiklikule registreerimisele. Selle rakendamiseks saadetakse dokumentatsioon (ettevõtte registreerimise taotlus, põhikiri, põhikiri, põhikapitali tasumist kinnitavad dokumendid) registreerimiskambrisse. Pärast esitatud nõuete õigusaktidele vastavuse kontrollimist tehakse otsus riikliku registreerimise kohta (tehes kanne aktsiaseltsi loomise kohta juriidiliste isikute ühtsesse riiklikku registrisse). Pärast riikliku registreerimismenetluse läbimist loetakse aktsiaselts asutatud ettevõtteks ja ta võib hakata oma tegevust teostama.
