Käendus tähendab olukorda, kus üks isik tegutseb teise isiku võlausaldaja ees kohustuste täitmise tagajana. Viimase kohustuste täitmata jätmise korral kannab käendaja võlausaldaja ees täielikku või osalist vastutust.
Juhised
Samm 1
Käendusega tagatud laenulepingute sõlmimisel peab käendaja sageli kogu vastutuse koorma ise kandma. Lepingute tüüpvormid näevad sagedamini ette käendaja ja laenuvõtja solidaarset, mitte tütarettevõtja vastutust (st garant on vastutav laenuandja ees samas mahus ja samadel tingimustel kui laenuvõtja), seega pole tähtis, kellele sissenõudmine kehtestada: kas laenuvõtja ise või tema käendaja.
2. samm
Käendus lõpeb tema tagatud kohustuse lõppemise hetkel. Sellisel juhul saab kohustusi täita nii laenuvõtja ise kui ka käendaja. Viimasel juhul lähevad kõik võlausaldaja õigused üle käendajale, see tähendab, et ta võib nõuda laenusaajalt kohustuste täitmist samas ulatuses, nagu ta ise need võlausaldajale täitis. Selleks on võlausaldaja kohustatud käendajale üle andma kõik vajalikud dokumendid, mis kinnitavad võlgniku vastu esitatud nõudeid.
3. samm
Seadus näeb ette ka käenduse lõpetamise võimaluse juhul, kui laenuandja on muutnud laenusaaja tingimusi vastutuse suurendamise suunas, halvendades käendaja olukorda, ilma et oleks antud käendaja enda nõusolek. Hoolimata asjaolust, et viimane säte on sätestatud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklis 367, on käenduse eemaldamine sellele viidates üsna problemaatiline. Laenuandjad näevad lepingutingimustes ette, et piisab käendaja kirjalikust teatamisest laenusaajaga sõlmitud laenulepingu tingimuste muutmise kohta ning tema nõusolekuks loetakse käendaja vaikimist.
4. samm
Käendus lõpeb, kui laenuvõtja või käendaja pakkus laenuandjale lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist, kuid laenuandja keeldus seda tegemast. Samuti on käenduse lõppemise aluseks võla ülekandmine teisele isikule, kus käendaja keeldub uue võlgniku eest vastamast.
5. samm
Käendus kaotab kehtivuse käenduslepingu lõppemise ajal. Kui lepingus sellist tähtaega ei kehtestata, võetakse aluseks käendusega tagatud kohustuse täitmise tähtaeg. Kui võlausaldaja ei ole aasta jooksul alates selle ajavahemiku kuupäevast käendaja vastu nõuet esitanud, siis ei saa ta käendajalt kohustuste täitmist nõuda. Kui põhikohustuse täitmise tähtaega pole võimalik kindlaks teha või kui see on kindlaks määratud nõudmise hetkega, pikendatakse võlausaldaja nõuete esitamise tähtaega kahele aastale.
