Perekond selle sõna tänapäevases tähenduses on abielul põhinevate suhete pika ajaloolise arengu tulemus. See inimeste kogukond, mille seadus "perekonna" mõistes ühendab, põhineb sellel või sugulasel. Lisaks seovad pereliikmeid isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Neid ühendab moraalne ja materiaalne kogukond, mis väljendub vastastikuses toetuses, laste kasvatamises ja ühise majapidamise hoidmises.
Perekond kui juriidiline termin
Kahjuks puudub selle mõiste üldine määratlus ja erinevates õigusaktides võib leida erinevaid sõnastusi, mis kirjeldavad konkreetse kodaniku pereliikmete hulka kuuluvate inimeste ringi. Nende kohaselt muutub ka "perekonna" mõiste sisu, see sõltub õigusliku reguleerimise eesmärkidest, seetõttu on see igal juriidilisel juhul täidetud erineva õigusliku sisuga.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4 punkti 5 kohaselt loetakse seadusega pereliikmeteks abikaasa, vanemad, lapsed, lapsendajad ja lapsendatud lapsed, õed-vennad, vanaisad, vanaemad ja lapselapsed. Elamumajandust käsitlevates õigusaktides võib pereliikmete koosseis veidi erineda sõltuvalt sellest, kas pere elab korteris, mis on sotsiaalse üürilepingu alusel omandis või üüril.
Perekond ja tema liikmed eluasemeõiguses
Huvi „pereliikme“mõiste vastu tekitab eluasemeõigusnorm, mis annab eluruumi omanikule võimaluse võtta endiselt pereliikmelt õigus seda ruumi kasutada. Sel juhul hõlmab elamukoodeksi artikkel 31 abikaasat, tema lapsi ja vanemaid, kes elavad koos temaga kui omaniku pereliikmeid. Omanik saab oma korterisse kolida nii teised temast sõltuvad sugulased või puudega isikud kui ka teised kodanikud kui tema pereliikmed.
Kui korter on sotsiaalse üürilepingu alusel perekonna kasutuses, on kõigil selle korteris püsivalt registreeritud liikmetel võrdsed õigused selle eluruumi üürnikuga. Üürnik võib oma nõusolekul anda oma pereliikmetena teistele isikutele õiguse selles korteris püsivalt registreerida. Erandjuhtudel saavad pereliikmed neid isegi kohtus ära tunda.
Selgub, et tegelikult võib eluruumi omaniku või üürniku perekonnaliikmena tunnustada iga inimest, ka seda, kes pole abielus ega verega seotud. Automaatselt omandab see pereliikmena tutvustatud isik õiguse kasutada omanikule kuuluvaid eluruume ja õiguse püsivale registreerimisele elukohas. Perekonna koosseisu ja selles osalemist määratleva sõnastuse mitmetähenduslikkus ja mitmetähenduslikkus nõuab eluasemealaste õigusaktide täiendavat läbivaatamist. Igal juhul on õiguspraktikas aktsepteeritud, et eluruumi omaniku või üürniku lapsi ja vanemaid ei saa mingil juhul tunnistada “endisteks pereliikmeteks”.
