Ühingu loomise aluseks on 1996. aasta föderaalne mittetulundusühingute seadus nr 7-FZ, kus mõisteid "ühing" ja "liit" peetakse sünonüümiks. Samuti reguleerivad ühingute tegevust Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku normid.
Vajalik
- - konsultant ühingu vormis mittetulundusühingu registreerimise osas;
- - mittetulundusühingu registreerimiseks vajalike dokumentide kogum;
- - maksuameti number, kus liit peab olema registreeritud;
- - vahendid ühingu või liidu registreerimise eest riigilõivu tasumiseks.
Juhised
Samm 1
Ühingu riiklik registreerimine on üsna vaevarikas protseduur. On vaja läbida keeruline bürokraatlik protseduur, koguda suur hulk vajalikke dokumente ja teavet kõigi tulevase ühingu liikmete kohta.
Ühing on mittetulundusühing, mis on loodud äri- või mittetulundusühingute ühendamise kaudu eesmärgiga teha koostööd ja kaitsta ühiseid huve.
2. samm
Ühingu liikmed on juriidilised isikud. Vaatamata osalemisele uues koosseisus, säilitavad nad täielikult õigused ja kohustused oma esialgsel tegevusalal ning omandavad ka uue jagatud vastutuse ühingu kohustuste eest. Iga ühingu liikme vastutus ja kohustused on selgelt sätestatud põhikirjas ja asutamislepingus. Samad dokumendid määravad kindlaks juhtimisstruktuuri ja täitevorganid.
Vastavalt seadusele nr 7-FZ mittetulunduslike organisatsioonide kohta võib ühing koosneda kas ainult kommertsorganisatsioonidest või ainult mittetulundusühingutest. Nii nende kui teiste samaaegne osalemine pole lubatud.
3. samm
Ühingu vara koosneb laekumistest selle liikmetelt - juriidilistelt isikutelt ja muudelt juriidilistelt allikatelt. Vara saab kasutada ainult asutamisdokumentides märgitud eesmärkidel. Ehkki ühistu on vara omanik, ei saa seda likvideerimise ajal jagada oma liikmete vahel, vaid see on suunatud ainult likvideeritava ühistu eesmärkidega sarnastele eesmärkidele.
4. samm
Seaduse järgi peab olema kõrgeim juhtorgan ühingu liikmete üldkoosoleku näol. Igal liidu liikmesorganisatsioonide esindajal on üks hääl. Kõrgeima täitevasutuse ülesanded on:
- täitevorganite moodustamine;
- esinejate volituste lõppemine;
- vajadusel põhikirja muutmine;
- majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine;
- filiaalide ja esinduste loomine;
- liidu ümberkorraldamise või lõpetamise vajaduse küsimuste lahendamine.
5. samm
Ühingu riiklikuks registreerimiseks on vajalik järgmine dokumendipakett:
- teave tulevase ühingu kohta (venekeelne täis- ja lühendnimi, ühingu eesmärgid ja eesmärgid, majandustegevuse liigid vastavalt OKVED-le, asukoha aadress);
- juriidiliste isikute - asutajate riikliku registreerimise tunnistus;
- väljavõte ühtsest riiklikust juriidiliste isikute registrist (tavaline koopia);
- asutajate maksuregistreerimise tõend;
- peadirektori passi koopia;
- riikliku registreerimise taotlus;
- riigilõivu tasumise kviitung.
Dokumentide pakett esitatakse justiitsministeeriumile.
6. samm
Pärast ühistu registreerimise protsessi lõpetamist peate:
- registreerida see avalike ja usuliste organisatsioonide (ametiühingute) koosseisus Föderaalreservi peakorteris Moskvas;
- saada tõend organisatsiooni (ühenduse) registreerimisest juriidiliste isikute ühendatud riiklikus registris ja föderaalse maksuteenistuse registreerimise tunnistus;
- saada Rosstatilt tunnistus;
- pitseri tegemiseks.
