Õiguskultuuri alus on inimeste omadus suhteid välismaailmaga "normaliseerida". Väljakujunenud õiguskultuurita on juriidilise riigi moodustamine võimatu.
Juhised
Samm 1
Õiguskultuur kitsamas tähenduses on inimeste või organisatsioonide vahel tekkiv normatiivsete suhete süsteem, mis moodustub sotsiaalse suhtluse käigus ja mida reguleerivad siduvad normid. Laiemas mõttes on õiguskultuur üksikisiku õigusteadmiste ja hoiakute kogum, mis rakendatakse suhtlemise ja töö käigus ning väljendab isiklikku suhtumist ühiskonna vaimsetesse ja materiaalsetesse väärtustesse.
2. samm
Riigi õiguskultuur kujuneb õigussüsteemi, avaliku korra kaitsmise süsteemi ning üksikisiku kultuuri moraali, kõlbluse ja avaliku arvamuse alusel. Inimene ei saa ühiskonnas eksisteerida ilma seaduse ja moraalita. Sarnaselt poliitikaga reguleerivad nad ka suhteid riigis, sotsiaalsetes rühmades ja üksikisikute vahel, mõjutades kõige olulisemaid eluvaldkondi.
3. samm
Õiguskultuuri peamised elemendid on õigus, õigusteadlikkus, seaduslikkus ja kord, õigusloome, õiguskaitse ja muud tegevused ühiskonnas. Selle kultuuri elementide hulka kuuluvad ka erinevad ühiskondlikud institutsioonid - seadusandlikud organid, prokurörid, politsei, kohtud, karistused jne
4. samm
Õiguskultuur kasvab välja tavadest, suhtleb tihedalt moraali ja religiooniga. Ühiskonna arenguga toimusid selles järjest rohkem muutused. Kaasaegne õiguskultuur põhineb vabaduse, võrdsuse ja õigluse põhimõtetel: kõik inimesed on võrdsed ning igal neist on kindlad õigused ja kohustused. Mis tahes omavoli ja tahtlikkus tuleb välja juurida, välja arvatud õigus oma arvamust vabalt väljendada.
5. samm
Õiguskultuuri saab arendada ainult tsiviliseeritud riigis, kus on nii sotsiaalsete rühmade kui ka üksikisikute seas vaimse, psühholoogilise, intellektuaalse ja käitumusliku väärtuse süsteemid. Üldkultuuri lahutamatu osana dikteerib õiguskultuur riigi ja riigiametnike kui õiguse peamiste subjektide erilise eluvormi. See aitab kaasa õigussüsteemi kujunemisele ja reguleerib õigusprotsesse.
6. samm
Õiguskultuuri arenguks ja õigussüsteemi kujundamiseks on vajalik, et riigi subjektid mõistaksid sügavalt õiguse rolli ühiskonnas, oleksid valmis järgima õigusnorme, korreleerima oma igapäevase käitumise mudeli omaksvõetuga. seaduses ja austama õiguslikke väärtusi.
