Töötaja puhkus on seadusega ette nähtud tasustatud puhkepäevad kõigile, kes töötavad töölepingu alusel.
Vene Föderatsiooni töökoodeks näeb ette juhtumid, kus töötaja võib puhkuse asemel saada kasutamata päevade eest rahalist hüvitist.
Iga töötatud aasta (365 kalendripäeva) eest on töötajal õigus saada vähemalt 28 puhkepäeva. Seda nimetatakse töötaja põhipuhkuseks. Neid 28 päeva ei saa asendada sularahamaksega, töötaja on selle aja jooksul kohustatud puhkama. See tähendab, et väljakujunenud puhkust on võimatu rahaga asendada, seda saab võtta kas täielikult või osadeks jaotada tööandja kokkuleppel.
Kui töötajal on vastavalt Venemaa töökoodeksile ja (või) tööandjaga sõlmitud kollektiivlepingule õigus saada täiendavaid iga-aastaseid puhkusepäevi, saab ta need asendada rahalise kompensatsiooniga, kuid mitte alati.
Seega ei saa alla 18-aastased töötajad, rasedad naised, samuti kahjulikes ja ohtlikes töötingimustes töötavad töötajad loota täiendavate puhkusepäevade rahalisele hüvitisele.
Oluline on mõista, et puhkuse osa asendamine sularahamaksega on õigus, mitte tööandja kohustus. Seetõttu ei pruugi rahuldada töötaja rahalise hüvitise taotlust puhkuse kasutamata osa asemel.
Kui töötaja soovil tehakse positiivne otsus, annab tööandja korralduse rahalise hüvitise maksmiseks ja muudab puhkuste ajakava.
Ainus juhtum, kui kasutamata puhkuse eest makstakse tingimata kõigile töötajatele rahalist hüvitist, on vallandamine. Samal ajal pole vallandamise põhjused olulised. Kuid siin on jällegi üks nüanss: kasutamata põhipuhkus hüvitatakse täielikult, kuid kasutamata aastase lisapuhkuse eest makstakse välja maksimaalselt 7 kalendripäeva jooksul.
Kasutamata puhkuse eest makstakse töötaja keskmist töötasu, nimelt keskmist päevapalka, mis korrutatakse kasutamata puhkuse päevade arvuga. Keskmise päevapalga arvutamise kord sõltub töönädala pikkusest ja ka töötaja töögraafikust.
Huvitaval kombel juhtub ka vastupidine olukord - see on siis, kui kinni peetakse summad, mille tööandja on töötajale puhkuseks üle kandnud ja mis on veel (ette) välja töötamata. Kui töötaja on töötanud kuus kuud, on tal õigus terve aasta puhkusele asuda. Aga kui ta enne selle aasta lõppu otsustab vabal tahtel tagasi astuda, peetakse lahkumishüvitiselt puhkusetasu kinni. Ja kui lahkumishüvitisest ei piisa, saab ülejäänu tööandja kohtu kaudu sisse nõuda.
