Hüvitiste saamise aluseks on korralikult täidetud haigusleht. Hüvitis on saamata jäänud töötasu osaline hüvitamine isikule, kellelt on võetud võimalus oma ametikohustuste täitmiseks.
Hüvitise saamise põhjused võivad olla järgmised.
- Töötaja ajutine puue või vigastus, sealhulgas operatsioon.
- Haige pereliikme eest hoolitsemine: lähisugulane, abikaasa või laps.
- Töötaja või tema lapse või teovõimetu pereliikme karantiinis viibimine.
- Proteesiprotseduuri läbimine spetsialiseeritud meditsiiniasutuses.
- Taastusravi Venemaa Föderatsiooni meditsiiniasutuses.
Vallandatud töötajal on õigus saada haiguslehte, kuna sotsiaalkindlustusfond maksab selle eest 60 protsenti keskmisest töötasust. Sellisel juhul ei arvestata kindlustusperioodi. Selleks peavad siiski olema täidetud mitmed tingimused:
- haigus ilmneb esimese 30 päeva jooksul pärast vallandamist;
- apellatsiooni esitamise ajal ei ole vallandamise päevast möödunud kuus kuud
Ajutise puude hüvitiste määramise kord ja tingimused sõltuvad järgmistest väärtustest:
- tööstaaž;
- keskmine palk;
- haiguslehel veedetud aeg.
Rahaline puuetega inimeste abi arvutatakse ja makstakse alates haiguse (vigastuse) esimesest päevast kuni kodaniku paranemiseni või kuni puude tuvastamise hetkeni. Haiguslehel viibitud aja eest hüvitise saamiseks tuleb tööandjale esitada dokumendid, mis kinnitavad töökohalt puudumise mõjuvat põhjust. Need sisaldavad:
- Puude tunnistus;
- Hüvitise taotlemine.
Maksetingimused
VHT (ajutine töövõimetus) hüvitise arvestab tööandja 10 (kümne) päeva jooksul alates haiguslehe saamise päevast ja töötaja pöördumisest vastava avaldusega. Viie päeva jooksul saadab tööandja dokumendid FSS-i osakonnale. Bülletääni eest tasumine toimub järgmisel päeval, mil töötaja saab palka. Sellisel juhul kompenseerib tööandja esimese kolme haiguspäeva ja ülejäänud päevad tasub FSS (sotsiaalkindlustusfond).
Kui haiglaraha ei maksta
Tööandja ei tohi maksta töötajale haigushüvitist järgmistel juhtudel:
- tervisliku seisundi tahtliku halvenemisega;
- enesetapukatse ajal;
- kui kindlustatud isiku tervis on kuriteo toimepanemise tõttu halvenenud.
Lisaks ei maksta haiglatoetusi üksikisikutele, kes töötavad ilma tööandjaga töösuhet vormistamata, samuti muudel allpool loetletud juhtudel:
- Haigusleht ei ole autentne;
- Töövõimetusleht sisaldab tõsiseid vigu (rekvisiidid on valesti täidetud, meditsiinitöötaja eriala pole märgitud);
- Töötaja puhkas omal kulul;
- Kodanikule anti õppepuhkus.
Kuidas saada võlg tagasi?
Kui tööandja keeldub haiguslehe maksmisest, on kõigepealt vaja hankida võlgnevuse tõend. Selleks peate esitama tööandjale kirjaliku avalduse personaliosakonna, sekretäri või raamatupidamisosakonna kaudu. Teisel eksemplaril saate vastava märke selle vastuvõtmise kohta (kuupäev ja avalduse vastu võtnud isiku allkiri). Samuti on võimalik avaldus saata tähitud kirjaga koos teatega. Positiivse tulemuse puudumisel peate kirjutama pretensiooni ja edastama selle tööandjale ülaltoodud viisidel.
Milliste ametiasutustega peaksin ühendust võtma?
Järgmine etapp on kohtusse pöördumine. Kui teil on võlgnevuse tõend, võite pöörduda kohtuniku poole avaldusega kohtumääruse saamiseks. Seda protseduuri on lihtsustatud, st. kohtunik teeb korralduse üksi, pooli välja kutsumata. Kohtumääruse puudused on:
- moraalse kahju kogumise võimatus;
- lihtne ülesütlemine, kui tööandja on vastu.
Alternatiivne võimalus on esitada nõue üldise kohtualluvuse (ringkonna) kohtule iseseisvalt või esindaja kaudu. Nõue tuleb esitada mitmes eksemplaris: üks kohtule, teine kostjale suunamiseks. Kui vastajaid on rohkem kui üks, tuleb nende kohta koopiad ette valmistada. Veel üks eksemplar hagist jääb hagejale ja sellele pannakse kohtutöötaja märge selle vastuvõtmise kohta.
