Föderaalseaduse artiklite 11–12 kohaselt on ühel vanematest (või eestkostjatel) õigus saada ühekordset hüvitist. Seda makstakse iga perekonnaseisuametis registreeritud sündinud lapse eest. Makse suurus indekseeritakse igal aastal ja sõltub elukohapiirkonnast, kus arvutamine toimub vastavalt aktsepteeritud koefitsientidele. Ühekordse summa saamiseks on mitu võimalust, olenevalt vanemate tööhõivest.
Juhised
Samm 1
Kui üks või mõlemad vanemad töötavad, tuleb kirjutada avaldus hüvitiste määramiseks, lisada sellele perekonnaseisuameti väljastatud lapse sünnitunnistus nr 24, samuti töökoha tõend teise vanema kohta, mis näitab, et hüvitist talle ei kogunenud.
2. samm
Järgmisena viige kogutud dokumendid ema töökohta. Juhul, kui ema ei tööta, tuleb dokumendid esitada isa või eestkostja töökohas.
3. samm
Pidage meeles, et ka tööandja saab anda rahalist abi. Selleks kirjutage taotlus ühekordse rahalise abi saamiseks seoses lapse sünniga ja esitage see töökohal koos dokumentidega ühekordse hüvitise väljastamiseks.
4. samm
Kui mõlemad vanemad ei tööta, pöörduge lapse elukoha sotsiaalhoolekandeasutuste poole ja kirjutage sinna avaldus hüvitiste määramiseks, märkides üleviimise viisi.
5. samm
Lisage sellele lapse pass ja sünnitunnistus koos koopiatega, perekonnaseisuameti väljastatud lapse sünnitunnistus nr 24, väljavõtted tööraamatutest ja sõjaväe isikutunnistus koos viimaste töö- või teenistuskohtadega ning tõend isa elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus selle varasema kindlasummalise saamata jätmise kohta.
6. samm
Kui vanemad on õpilased, siis peaksite pöörduma õppeasutuse poole ja maksed tehakse sotsiaalkindlustusfondi arvelt.
7. samm
Peate kirjutama avalduse hüvitise määramiseks, lisades perekonnaseisuameti väljastatud lapse sünnitõendi nr 24, teise vanema õppekoha tõendi selle kohta, et talle hüvitist ei makstud, samuti dekanaadi tunnistus, mis kinnitab, et ema on täiskohaga üliõpilane.
