Uurimise etapis ja ka kohtus määratakse juhtiv roll tunnistajatele. Mõnikord võib nende tunnistus mängida otsustavat rolli inimese süüdimõistmisel või õigeksmõistmisel. Tunnistajate osalemine on tüüpiline ka tsiviil- ja kaubandusmenetluses.
Kes on tunnistaja
Tunnistaja on isik, kes on teadlik kriminaalasja uurimiseks või tekkinud kohtuvaidluse lahendamiseks olulistest faktidest ja asjaoludest. Kuriteo lahendamisel võib isik tunnistaja staatuse omandada nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuprotsessi raames. Tsiviil- ja majandusvaidlustes kutsutakse tunnistajad kohtuistungile poolte või kohtu enda algatusel.
Tunnistajate ütlused kui tõendid
Ütlust peetakse üheks tõenditüübiks, mida kohus kohtuotsuse tegemisel arvestab. Neil pole teiste tõendite ees selget eelist. Tunnistajate ütlusi saavad kasutada mõlemad kohtuprotsessid (hageja ja kohtualune, süüdistus ja kaitse). Näiteks kriminaalasja arutava kohtu raames saab tunnistajaid kaasata nii prokuratuuri kui ka kaitse poolelt.
Tunnistajate ütlused võivad nii kinnitatud kui ka ümber lükata varem tuvastatud fakte. Lisaks on kohtul ja teistel menetlusosalistel õigus tunnistajale oma küsimusi esitada. Neile antud vastused võivad valgustada juhtumi täiendavaid, seni teadmata asjaolusid.
Kui mitu tunnistajat annavad vastakaid ütlusi ja kohus teeb nende põhjal otsuse, võib see olla selle tühistamise aluseks. Lisaks võivad kriminaalasja ütluste erinevused kaasa tuua süütõendite puudumise tõttu õigeksmõistmise.
Tõendite põhjal peaks kohus neid oma otsuses kirjeldama. Sel juhul on otsuses toodud põhjused, miks kohus võtab arvesse mõne tunnistaja ütlusi ja lükkab teiste selgitused tagasi.
Kes ei saa olla tunnistaja
Seaduse kohaselt ei saa uurija ega kohus tunnistajatena üle kuulata mitut kategooria kodanikke. Nende hulka kuuluvad advokaadid või poolte esindajad, kohtunikud, preestrid jne. Seega ei saa advokaat ega esindaja tegutseda tunnistajana seoses talle õigusabi osutamisel teatavaks saanud asjaolude kinnitamisega. Preestril ei ole õigust anda tunnistusi faktide või sündmuste kohta, mis talle ülestunnistuses teatati.
Mille eest tunnistaja vastutab
Tunnistaja on kohustatud ilmuma kohale kutsutud määratud ajal ja andma tunnistusi uurimisele või kohtule teda huvitavas küsimuses. Ta ei saa ütlustest keelduda, välja arvatud juhtudel, kui need puudutavad nii tunnistajat ennast kui ka tema lähedasi pereliikmeid. Enne tunnistaja ütluste alustamist tuleb teda hoiatada kriminaalvastutusest ütluste andmisest keeldumise või valetunnistuse andmise eest.
