Hagejal on õigus kohtuprotsessi mis tahes etapis hagiavaldus tagasi võtta, see tähendab nõudest loobuda. Sõltuvalt juhtumi läbivaatamise etapist on taotluse tagasivõtmise kord ja tagajärjed erinevad.
Juhised
Samm 1
Kui kohus ei võta avaldust menetlusse, tähendab see, et otsust hagi rahuldamise kohta ei ole tehtud. Hageja peab saatma kohtule avalduse, milles on näidatud, milles nõue seisneb ja et hageja võtab esitatud dokumendi tagasi. Sel juhul teeb kohtunik nõude saamisel määruse nõude tagastamise kohta. Koos nõudega tagastatakse kõik lisatud dokumendid ja riigilõivu tasumist kinnitav dokument. Nõude tagastamisel väljastab kohus riigimaksu tagastamise kohta tõendi, mis on aluseks selle eelarvest tagastamisele.
2. samm
Kui taotlus võetakse menetlusse, on kavas eelkoosolek. Avalduse võib kohtule saata enne istungit, kuid küsimus nõudest loobumise aktsepteerimisest või mitte, lahendatakse kohtuistungil. Nõudest loobumiseks peab hageja esitama kohtule kirjaliku avalduse või deklareerima selle suuliselt. Kohtuistungi protokolli tehakse keeldumisavalduse kohta kanne, hageja paneb oma allkirja. Sõltuvalt keeldumise põhjustest jaotatakse kohtukulud erinevalt. Kui kostja rahuldas nõude vabatahtlikult pärast nõude vastuvõtmist vastutasuks, siis kostja hüvitab riigilõivu. Kui kohus nõustub nõudest loobumisega, teeb kohus määruse menetluse lõpetamiseks. Kohtunik selgitab, et korduv apellatsioonkaebus kohtule sama vaidluse korral samale kostjale ei ole lubatud.
