Vene Föderatsiooni valitsusorganites on pensioniea üle väga tulised arutelud. Pealegi on see kestnud rohkem kui üks aasta. Peamine seadusandjaid murettekitav küsimus on pensioniea künnise tõus. Kaasaegne paigutus neile ei sobi, tk. parlamendiliikmetele tundub, et vastuvõetud norm ei vasta tänapäevasele reaalsusele.
Tavapärasele vanaduspensionile minek Venemaal on tänapäeval määratletud kui 60 aastat meestel ja 55 aastat naistel. Arvatakse, et just see vanus on optimaalne, et saata inimene väljateenitud puhkusele. Kuid eksperdid ütlevad üha enam, et see pole nii. Keskmiselt saadetakse inimene pensionile, kui ta on vanem kui 60–65 aastat. Ja pole vahet, kas mees või naine - tingimused on kõigile võrdsed.
Optimaalne vanus pensionile jäämiseks
Meeste puhul on pensioniea tõstmise küsimus üsna keeruline. Selle põhjuseks on asjaolu, et Venemaa tugeva poole inimkonna esindajate keskmine eluiga on ainult 60 aastat. Ja see tähendab, et paljudel pole isegi aega pensionile jääda. Seetõttu on meeste pensioniea tõstmine lihtsalt kohatu.
Daamide puhul on nende keskmine eluiga umbes 73–75 aastat. See tähendab, et parimas eas naise - 55-aastase - pensionile jäämine pole alati õigustatud.
Loomulikult ei räägi me juhtudest, kui naisel on rasked haigused. Kui daam on terve ja energiline, saab ta ohutult edasi töötada.
Sooduspension
Umbes 34% pensionäride koguarvust on sotsiaalse arengu ministeeriumi andmetel liigitatud hüvitise saajateks. Sooduspensioni mõiste ilmnes seetõttu, et on mitmeid tööstusharusid, kus töötajate pensioniiga on märgatavalt madalam kui üldtunnustatud.
Nii et näiteks tavaline juurdepääs sooduspensionile peaks olema tehtud 5 aastat tavapärasest varem, s.t. naised 50-aastased, mehed 55-aastased. Siiski on tööstusharusid, mida samastatakse kahjulike kategooriaga (kuumad kauplused, keemiatööstus jne). Sellistele töötajatele pakutakse veelgi healoomulisemaid tingimusi. Pensioniiga ulatub selles olukorras meestele 50 ja naistele 45 aastani.
Sellise hüvitise saamiseks peate aga töötama teatud arvu aastaid tootmises. Daamide jaoks on see periood 7, 5, meestel - 10 aastat.
Lisaks on paljulapselistel emadel, puuetega inimeste vanematel, puuetega inimestel endil, päästeteenistuse töötajatel jms õigus eelhüvitisele ennetähtaegselt. Statistika kohaselt jätkab 73% eelispensionäridest tööd, saades korraga nii pensioni kui ka palka.
Mida plaanitakse teha
Juba mitu aastat on ühiskonnas levinud kuulujutud, et valitsus plaanib tõsta pensioniiga. Parlamendiliikmed üritavad ise välja mõelda veel mitmeid skeeme, mis lahendavad pensioniprobleemi eelarve ja kodanike jaoks minimaalsete kaotustega.
Näiteks on üks ettepanek leida viis hilisema pensionipõlve stimuleerimiseks. Sellisel juhul pakutakse võimalusi pensioniosa kõrgemateks määradeks jne.
Mõned seadusandjad teevad ettepaneku piirata töötavate pensionäride pensioni maksmist ajal, mil nad tööl käivad.
Siiani pole rahvas kõigi pakutud algatuste hulgast valinud ühtki sobivat - sellist, mis rahuldaks kõiki. Ideaalse lahenduse otsimine jätkub aga tänaseni. Ja võib-olla leitakse peagi üksmeel.
