Praegu võtab seadus arvesse ainult vormistatud abielu. Seadusandluses ei loeta tsiviilabielus elanud abikaasasid üksteise pärijateks. Pärandvara mahu kindlaksmääramisel võetakse arvesse testaatori ametlikku perekonnaseisu ning sellest arvatakse välja teise abikaasa osa ühisvaras.
Abikaasade ühisvara
Alates ametliku abielu registreerimisest loetakse kogu vara, mille abikaasad on omandanud, ühisvaraks, hoolimata sellest, milline oli nende reaalne sissetulek. Sel juhul jagatakse ühisvara nende vahel võrdsetes osades, isegi kui üks neist pole kunagi töötanud ega ole ühiselt omandatud varasse olulist panust andnud. Erandiks on juhtumid, kui abielulepingus on ette nähtud teisiti või kui abikaasad sõlmisid vara jagamise kokkuleppe või kui kohus otsustab, et teine abikaasa ei saanud põhjendamatul põhjusel tulu või käitus ühisvaraga kahjuks perekonna huvidest.
Surnud abikaasa pärand hõlmab kogu vara, mis kuulub talle enne abiellumist, ja tema osa abielu kestel omandatud varades vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 1150. See pärand läheb tema pärijatele, teine abikaasa on ka esimese etapi pärijate hulgas.
Ühisvara struktuur, milles kumbki abikaasa omab pool, sisaldab mõlema abikaasa sissetulekut, sealhulgas nende pensione, hüvitisi ja muid sularahamakseid, millel pole kokkulepitud eesmärki. See hõlmab ka kõike, mis on saadud üldisest sissetulekust: asjad, kinnisvara, väärtpaberid, aktsiate, hoiuste summa, krediidiasutustele või muudele äriettevõtetele sissemakstud aktsiad. Ühisomand hõlmab mis tahes muud vara, mis on omandatud abielu ajal, olenemata sellest, kelle nimega see on soetatud ja kellega neist ostu-müügileping sõlmiti.
Ühiselt omandatud vara hulka ei kuulu asjad ega kinnisvara, mille pärandaja sai kingituseks või testamendina, samuti isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjad, välja arvatud ehted, ehted, luksuskaubad.
Kuidas jagatakse surnud abikaasa vara
Pärast teise abikaasa osa eraldamist ühiselt soetatud varast kuulub ta ka pärijate nimekirja ja on seaduse kohaselt esimese etapi pärija koos surnu laste ja vanematega. Mis tahes liini pärijad kutsutakse pärima ainult siis, kui testamenti ei ole koostatud. Kui see on olemas, toimub pärandi jaotamine vastavalt käesolevas dokumendis sätestatud testaatori tahtele, võttes arvesse reeglit pärandi kohustusliku osa kohta. See reegel kehtib alaealiste laste, surnu vanemate ja teiste ülalpeetavate kohta.
Teise abikaasa osa määrab pärimisasja eest vastutav notar. Vastavalt Art. 75 Vene Föderatsiooni notarite kohta käivate õigusaktide põhialuste kohta peab ta ellujäänud abikaasale väljastama tõendi õiguse kohta omandile ühisomandis, kinnitades tema õigust pooltele tunnistuses loetletud asjadele ja varalistele õigustele.
