Kui abikaasa lahutab, jääb laps vabatahtliku kokkuleppe alusel või vastavalt kohtu otsusele ühele neist, kui alaealise elukoha küsimust peeti vaieldavaks. Isa võib igal ajal esitada korduva nõude ja lapse ema käest kaevata, kui ta arvab, et temaga on palju parem.
Vajalik
- - avaldus kohtule;
- - kasumiaruanne;
- - omadused;
- - eluruumide kontrollimise akt;
- - psühhiaatri ja narkoloogi tunnistus.
Juhised
Samm 1
Kui alaealise elukoht ei ole veel kindlaks määratud ja kohus ei ole otsust ema elukoha kohta lapse elukoha osas, on teil õigus lapse lahutamiskoha määramiseks kohe pärast lahutust esitada nõue. Kui kohus tegi otsuse ja alaealise kodaniku elukohaks määrati ema elamispind, on teil õigus igal ajal esitada korduv nõue.
2. samm
Sõltumata sellest, kas vahetult või palju hiljem pärast lahutust, esitatakse teie lapse elukoha määramiseks nõue, lisaks avaldusele peate lisama oma materiaalset heaolu kinnitavate dokumentide paketi. Selleks peate esitama sissetuleku tõendi 2-NDFL.
3. samm
Samuti peate hankima iseloomustuse töökohast ja elukohast. Teie kodu kontrollakt, mille peavad koostama elamukomisjoni liikmed ning eestkoste ja eestkosteasutused, läbima ekspertiisi. narkoloog ja psühhiaater ning kinnitada tõendiga vaimuhaiguste puudumise ning alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ainete sõltuvuse kohta. Samad dokumendid peab esitama ka lapse ema.
4. samm
Kohus lähtub üksnes alaealise kodaniku huvidest, seetõttu teeb otsuse eestkoste ja eestkosteasutuste osalusel ning võtab arvesse ka lapse arvamust ja tema seotust ühe või teise vanemaga, kui alaealine kodanik on 10-aastaseks saanud.
5. samm
Ilma suuremate raskusteta võite lapse ema käest kohtusse kaevata, kui ta põeb alkoholi- või narkosõltuvust, ei tööta, elab mässumeelselt, ei kasvata last ega kohtleb teda ebaviisakalt. Kui ema on täiesti positiivne ja elutingimused, teie rahaline olukord on ligikaudu võrdne, otsustab kohus, kellega vanematest on laps parem.
