Riigi õigussüsteem peab vastama aja vajadustele. See on peamine põhjus, miks seaduste reformimine ja pidev täiustamine muutub vältimatuks. Pealegi pole riigi ülesanne mitte ainult kiita heaks uuendusi kõigis eluvaldkondades, vaid kaitsta ka üksikisiku õigusi. Eelkõige puudutab see aspekt kriminaalmenetluse seaduse tagasiulatuvat mõju.
Seaduse tagasiulatuva mõju tähendus ja kohaldamine
Seaduse tagasiulatuv jõud on tingimus, mille kohaselt seda seadust saab rakendada sündmuste või faktide suhtes, mis toimusid enne vastuvõetud normatiivakti jõustumist. Selles küsimuses on Vene Föderatsiooni põhiseaduse artiklis 54 sätestatud, et seadustel, mis halvendavad või kaotavad kuriteo subjekti õigusi, ei ole tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et kui inimene pani eile toime teo, mida varem ei peetud kuritegelikuks, kuid täna on see selliseks muutunud, siis teda vastutusele ei võeta.
Täpsemalt on kriminaalmenetluse seaduse toimimine sõltuvalt ajast sätestatud Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksis. Eelkõige käsitletakse seaduse tagasiulatuva jõu kohaldamise küsimust artiklis 10. Seega ei karista kriminaalseadus, mis karmistab karistust, kehtestab esimest korda vastutuse või rikub mingil viisil kriminaalmenetluses osalejate õigusi. omama tagasiulatuvat jõudu. Näiteks ei saa süüdistatavale karmimat karistust määrata, kui kohtuprotsessi alustamise ajal kehtis leebem seadus.
Kriminaalseaduse tagasiulatuva mõju tüübid
Mis puudutab karistusi kergendavaid, teo kriminaalsust kaotavaid või kuriteo subjekti positsiooni muul viisil parandavate muudatuste vastuvõtmist, siis on kriminaalmenetluse seadusel tagasiulatuv jõud. Kuidas seda põhimõtet praktikas rakendatakse? Eristage tagasiulatuvat jõudu lihtsa ja revisjonijõu vahel. Lihtne variatsioon puudutab kahtlustatavaid või kohtualuseid, kellele pole veel mõistetud karistust. Kui praegusel hetkel muudetakse seaduse artikkel vähem tõsiseks, võib kohtunik seda asja arutamisel arvestada.
Kriminaalmenetluse seaduse kontrolljõud kehtib nende isikute suhtes, kes on juba enne kergendavate muudatuste vastuvõtmist süüdi mõistetud. Sellisel juhul kuuluvad läbivaatamisele kõik kriminaalasjad, kus ajakohastatud seaduse ajal määrataks kergem karistus või parandataks muul juhul süüdimõistetu olukorda.
Näiteks võeti föderaalseaduses nr 420 vastu 7. detsembril 2011 muudatus, mis dekriminaliseerib varakahju tekitamise kuni 250 tuhande rubla ulatuses usalduse kuritarvitamise või petmise teel. See tähendab, et selle teo eest karistust kandev isik saab taotleda süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist. Kui kuriteo kategooria muudetakse kergemaks, võib süüdimõistetu loota süüdimõistva kohtuotsuse muutmisele koos süüdimõistmise tagasimaksmise aja vähenemisega.
Kriminaalmenetluse seaduse tagasiulatuvat jõudu ei kohaldata juhtudel, kui karistus on täielikult kantud. Kohtuotsuse muutmine muutub võimatuks. Praegu kaalutakse karistusregistri tühistamise küsimust, isegi kui isik kandis määratud vangistust, ja alles siis kõrvaldati uues kriminaalseaduses tema teo kuritegu.
