Vara annetamine ei välista võimalust, et see asjaolu hiljem vaidlustatakse. Pealegi saab vastava nõude esitada mitu aastat pärast kingituse väljaandmist. Ja siin on oluline mitte unustada aegumist.
Juhised
Samm 1
Paljud inimesed lähevad mõistete „kink” ja „kinkeleping” vahel segadusse. Tegelikult on need juriidilisest seisukohast samaväärsed. Igapäevaelus on aga tavapärane, et poolte koostatud leping nimetatakse notaris. Samal ajal piisab kingituse üleandmiseks lepingu vormistamisest kirjalikus vormis. Igal juhul ei sõltu aegumistähtaeg lepingu vormist.
2. samm
Vaidlused kinkelepingu üle võivad tekkida nii selle osapoolte vahel kui ka kolmandate isikute osalusel. Näiteks võib kingisaaja annetaja kohtusse nõuda, et talle kingitus tehakse. Annetaja võib annetamisest keeldumise esitada kohtus. Samuti on kolmandatel isikutel õigus deklareerida oma kingituse nõuded. Niisiis, kui annetatud vara kohta antakse pant, arestimine vms, siis võib kinkija võlausaldaja või pandipidaja nõuda kinkimislepingu kehtetuks tunnistamist.
3. samm
Annetuslepingust tulenevate nõuete suurema osa puhul kehtib tavaline 3-aastane aegumistähtaeg. Kui aga on vaja vaidlustatava annetuslepingu kehtetuks tunnistada, on aegumistähtaeg 1 aasta. Juhul, kui annetuse vaidlustamine on otseselt seotud huvitatud isiku omandiõiguste rikkumisega, siis aegumistähtaeg selliste nõuete suhtes ei kehti. Näiteks kui isik kinkis vara, mis on ühisomandis, ilma teise abikaasa nõusolekuta, siis tuleb viimase tagastamise nõudeid kohtus läbi vaadata ilma aegumist kohaldamata. Sarnane olukord toimub ka siis, kui annetaja annetas tahtlikult kellegi teise asja.
4. samm
Kui kinkelepingu vaidlustab üks lepingu pool, siis hakkab aegumistähtaeg kulgema hetkest, mil ta sai teada oma õiguste rikkumisest. Juhul, kui poolel, kes pole lepingupool, on annetuslepingu nõudeid, hakkab aegumistähtaeg kulgema hetkest, mil ta sai teada sellise lepingu täitmise algusest.
