Rootsi kodakondsuse saamise, taastamise ja kaotamisega seotud küsimusi käsitletakse Rootsi kodakondsusseaduses. Kodakondsuse saamise põhiprintsiip on suguluse põhimõte. Kodakondsusseaduses tehti olulisi muudatusi 2001. aastal, kui tühistati teise kodakondsuse keeld. Selles artiklis vaatleme mitmel põhjusel Rootsi kodakondsuse saamise korda.
Juhised
Samm 1
Esimene viis Rootsi kodakondsuse saamiseks on automaatne. Kas Rootsi kodanikult sündinud laps või Rootsi emaga abielus olev Rootsi kodanik võib automaatselt saada Rootsi kodakondsuse. Kui Rootsi kodanikust laps sündis abieluta, siis sõltub küsimus lapse sünnikohast.
2. samm
Laste lapsendamise korral Rootsi kodanike poolt saab laps automaatselt ka Rootsi kodakondsuse, kui tema vanus ei ületa 12 aastat. Lisaks peab lapsendamisotsuse tegema või heaks kiitma volitatud organisatsioon Rootsis ja see peab vastama kõigile osariigi seaduste nõuetele. Kui lapsendamise ajal on laps üle 12 aasta vana, saab temast Rootsi täisväärtuslik kodanik saada ainult naturaliseerimise kaudu.
3. samm
Teine viis Rootsi kodakondsuse saamiseks on kodakondsus naturalisatsiooni kaudu. Välismaalane saab taotleda riigi kodakondsust, kui ta vastab seaduses sätestatud kriteeriumidele. Esiteks peab kandidaadil olema luba alaliseks elamiseks Rootsis või alaliseks elamiseks üle viie aasta (ainult EMÜ liikmesriikide kodanikel). Lisaks peab taotleja tõendama dokumentaalselt, et ta elab riigis vähemalt 5 aastat.
4. samm
Mõni isikukategooria saab kodakondsuse lihtsustatud korra alusel. Esiteks vähendatakse teistest riikidest pärit pagulaste ja kodakondsust (kodakondsust) kandidaatide elukohanõuet 5-lt 4-le aastale. Norra ja Soome kodanike jaoks on see periood enam kui poole võrra vähenenud - piisab, kui nad elavad Rootsis 2 aastat. Lisaks on naturalisatsiooni tingimusi vähendatud kodakondsuse kaotanud endistele Rootsi kodanikele, Rootsi kodanikega seaduslikult abiellunud isikutele, teistes riikides Rootsi ettevõtetes töötavatele isikutele jne.
