Juhtumite arutamine kohtus vastuhagi esitamisel toimub tsiviilkohtumenetluses kohaldatavate üldeeskirjade kohaselt. Vastuhagi esitamisel tuleb siiski arvestada teatud asjadega.
Igal tsiviilkohtumenetluse kostjal on õigus esitada vastuhagi, kui tal on hageja vastu ka teatud mõistlikud nõuded. Tavaliselt tekib vastuhagi vajadus olukorras, kui pooled on sõlminud mis tahes lepingu, mille täitmise käigus on tekkinud vastastikused nõuded. Samal ajal võib vastuhagi täita korraga mitu ülesannet, mis hõlmavad poolte vastastikuste nõuete hüvitamist, tsiviilasja objektiivset arutamist kohtu poolt, arvestades kõiki olulisi asjaolusid.
Millal saab esitada vastuhagi?
Kostja tsiviilkohtumenetluses vastuhagi esitamise korda reguleerivad Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 137, 138. Kostja saab igal ajal kasutada õigust sellisele esitamisele, kuid see peaks toimuma enne juhtumi lõpliku otsuse tegemist. Kui kohus võtab arutamiseks vastu põhjendatud vastuhagi, käsitletakse hageja ja kostja nõudeid ühiselt ning kohtuotsuses fikseeritakse kohtu järeldused igaühe suhtes. Tuleb meeles pidada, et kohtumenetluse vastuhagi aktsepteerimiseks peab kostja vastama menetlusaktidega kehtestatud nõuetele tavalise hagiavalduse vormi ja sisu osas. Ainult sel juhul saab sellist nõuet kaaluda.
Millistel tingimustel võetakse vastu vastuhagi?
Lisaks hagiavalduste üldnõuetele seavad õigusaktid hulga eritingimusi, mille olemasolu korral on võimalik esitada vastuhagi. Näiteks saab vastuhagi tasaarvestada algses hagiavalduses sätestatud nõuetega. Lisaks välistab kostja vastuhagi rahuldamine mõnel juhul võimaluse põhinõude osas positiivse otsuse langetamiseks. Lõpuks võetakse vastu vastuhagi, kui hageja ja kostja nõuetel on oluline seos, mis määrab eelnevalt kindlaks nende ühise läbivaatamise vajaduse. Ühe loetletud asjaolu olemasolu määrab kohus ja nende puudumisel võib vastuhagi rahuldamisest keelduda. Sel juhul saab kostja algatada eraldi tsiviilasja, esitades hagiavalduse üldiselt.
