Avatud aktsiaselts Gazprom on Venemaa üks suurimaid energiaettevõtteid, mis tegeleb nafta, gaasi ja nende derivaatide geoloogiliste uuringute, tootmise, töötlemise ja müügiga ning elektri ja soojuse müügiga kogu maailmas. Gazprom on ka üks kasumlikumaid ja tuntumaid ettevõtteid maailmas.
Gazpromi juhtumi ühe viimase uurimise algatasid Euroopa Riikide Liidu kõrgeimad täitevorganid. Gazpromi kahtlustatakse monopolidevastaste seaduste rikkumises, millega seoses on Euroopa Komisjon asunud organisatsiooni tegevust kontrollima.
Uurimise alla kuuluvad mitmed ELi konkurentsieeskirjade rikkumise juhtumid. Nii tegi Gazprom Euroopa Komisjoni oletusel ettepaneku jagada gaasiturud, et oluliselt raskendada tasuta kütusetarneid ELi riikidesse. Samuti arvatakse, et aktsiaselts oleks võinud takistada gaasivaliku laienemist ja oma müügiturgude ümberorienteerumist. Samal ajal sai ettevõte klientidele hindu põhjendamatult kehtestada, sidudes need naftahindadega.
Gazpromi juhtumit kaalutakse eelisjärjekorras, kuid menetluse algus ei määra uurimise lõplikke tulemusi üldse ette. Euroopa Komisjon lubab Gazpromi juhtumit põhjalikult ja erapooletult kaaluda, samas kui selle arutamise aega pole nimetatud.
Euroopa Komisjon kardab ka seda, et Gazprom võib kuritarvitada oma valitsevat seisundit gaasiturul (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 10 rikkumine). Samal ajal ei kavatse EL alustada Vene Föderatsiooniga kaubandussõdasid, kuid see on lihtsalt tavaline gaasiettevõtte tegevuse kontrollimine ELi turul koos asjakohaste konkurentsieeskirjadega.
Kui Gazprom tunnistatakse süüdi monopolidevastaste seaduste rikkumises, saab ettevõte suure trahvi, mis võib ulatuda mitmesaja miljoni euroni.
Selline uurimine ei tulnud Gazpromile üllatusena. Veel 2011. aasta sügisel viis Euroopa Komisjon läbi kontrolle ettevõtte kontorites Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis.
