Vanemad on kohustatud oma lapsi harima ja toetama, kui nad seda vajavad ja kes pole veel tööeas jõudnud. Vanemate töövõime kaotuse korral muutub olukord vastupidiseks.
Laste juriidilised kohustused vanemate ees
Vene Föderatsiooni pereseadustiku artikkel 87 ütleb, et lapsed on kohustatud hoolitsema puuetega vanemate eest ja hoolitsema nende eest, kui nad abi vajavad. Kui mõlemad pooled pole sellisele vastastikusele kokkuleppele jõudnud, siis elatise maksmise küsimus ja nende suurus otsustatakse kohtu kaudu. Alimente tuleb maksta igal kuul kindlas summas. Summa määramisel võetakse arvesse vanemate majanduslikku olukorda, võttes arvesse teovõimeliste laste materiaalset rikkust.
Kõigi vanema laste materiaalseid võimalusi arvestatakse kohtus hoolimata sellest, kellele alimentide maksmise nõudeid algselt väljendati.
Kui vanemad ei osalenud laste kasvatamisel ja see asjaolu ilmnes kohtumenetluse käigus ning jäeti ka vanema õigustest ilma, ei saa nad lapsetoetust nõuda. Kohus võib kohustada täiskasvanud lapsi maksma vanemate lisakulud nende raske haiguse, vanema vigastuse või vanemale hooldaja palkamise rahaliste kulude korral. Rahasumma määramisel võetakse aluseks lapse perekonnaseis, majanduslik olukord ja muud kriteeriumid.
Kohusetunne vanemate ees
Kui tegemist on jõuka ja lähedase perekonnaga, ei jõua juhtum reeglina alimentide maksmise kohtuvaidlusteni. Tööealiseks saades püüavad lapsed ise pakkuda vanematele tuge ja mitte ainult füüsilist, vaid ka materiaalset. Laste kasvatamisel on siin oluline roll. Vanemad peaksid juba väikesest peale lapsele sisendama, et nad peavad olema halastavad, kaastundlikud, pakkuma abi oma lähedastele ja lähedastele, et headus maksaks heaga. Ja täiskasvanuna mäletab laps kindlasti seda, kui palju vanemad oma lapse heaks tegid, mitu ööd nad ei maganud, kui palju nad õpetasid ja sõimasid, hoolitsesid, hoolitsesid ja investeerisid.
Vanematest vanematest eemaldumine, kui nad on muutunud abituks ja nõrgaks, on tänamatuse ja südametuse ilming.
Ükskõiksus lapse kasvatamisel
On ka teisi olukordi, kus isa ei elanud perega koos, vältis alimentide maksmist, ei teinud kingitusi ega osalenud mingil viisil kasvatuses. Sellisel juhul ei saa olla jutt puudega vanemale alimentidest ega abistamisest, isegi kui inimene on bioloogiline isa. Tema panus lapsele on null. Ainult ema ja lapse ütlustest ei piisa kohtuprotsessi käigus, elatise maksmata jätmise ja vanema tegevusetuse tõendamiseks on vaja dokumente.
