Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile nr 256 ja Vene Föderatsiooni perekonnaseaduse artiklile nr 34 kuulub kogu vara, mille abikaasad on abielu ajal omandanud, neile võrdsetes osades. Kui abielulepingut ei ole koostatud ja lahutuse korral ei ole jagamise osas vastastikust kokkulepet saavutatud, saab kõik ühisvaraga seotud probleemid lahendada kohtus.
See on vajalik
- - rakendus;
- - pass;
- - lapse sünnitunnistus;
- - abielu või lahutuse tunnistus;
- - vara inventeerimine;
- - hinnatud väärtus;
- - vara omandiõiguse dokumendid.
Juhised
Samm 1
Esitage vara jagamise nõue kohtus. Kogu registreeritud abielu jooksul omandatud vara on abikaasade ühisvara ja kuulub neile võrdsetes osades, olenemata sellest, kelle rahadest see soetati.
2. samm
Lisaks avaldusele valmistage kohtule ette kogu jagamisele kuuluva vara inventuur. Vaja on abielu- või lahutustunnistust, kuna jagamine võib toimuda lahutuse ajal, pärast seda või registreeritud abielu ajal. Kui on deklareeritud nõuded suurendada oma vara osa laste arvelt, on vaja ühise lapse (laste) sünnitunnistust.
3. samm
Kinnistu inventuurile lisage omandiõiguse dokumendid: kinnisvara omamistunnistus, omandamist kinnitav leping, tehniline pass, sertifikaat väärtusliku vara hinnangulise väärtuse kohta jagamise ajal. Kui ostu sooritamise ajal ei ole kulusid kinnitavaid finantsdokumente, on vaja tõendit (Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel nr 132). Kui jagate lisaks väärtuslikule varale ka tasse, kahvleid, lusikaid, lisage need lihtsalt üldinventari.
4. samm
Vara sundjagamine toimub pärast riigilõivu tasumist, selle suurus sõltub nõuete koguväärtusest. Kui vara hinnatud väärtus ei ületa 20 000 rubla, maksate 4% nõutud nõude summast. Vara puhul, mille hinnanguline väärtus jääb vahemikku 20 000–100 000 rubla, võetakse riigilõivu suuruseks 3% pluss 800 rubla. 100 000 kuni 200 000 - 2% summast pluss 3200 rubla. Kõige sagedamini arvestab kohus nõudeid, mis ületavad 1 miljonit rubla. Riigilõivu maksimaalne suurus on 60 000 rubla.
